TEMUTIN TINGIS-KHAAN- tatarlaste>mongolite võimas valitseja. Temutin Tingis-khaan oli elanud noorpõlves viletsuses ning puuduses, ta võeti naaberhõimu poolt vangi ja pidi viibima kolm aastat raskes orjuses. Ta tegi kõige raskemaid töid vaenuliku hõimu sepapajas, endal puupakk kaelas. Kuid ta tappis ahelaga valvuri, põgenes sealt ja saatis hiljem palju aastaid sõdades mööda, taotledes võimu teiste khaanide üle. Temutin paistis silma sõjakate tatari khaanide seast erilise lahinguõnnega, julmusega vaenlaste ning heldusega poolehoidjate vastu ja hoogsusega rünnakutes. Ta oli juba viiekümne aastane, kui khaanid kuulutasid ta suurkagaaniks ja tõstsid ,,valgele auvildile" lootuses, et ta hakkab täitma kõige suursugusemate khaanide soove.. Kuid Temutin allutas kõik oma tahtele ning võttis endale uue nime ,,Tingis-khaan" , mis tähendab ,,taeva poolt läkitatu". Ta purustas ning orjastas kangekaelsed hõimud ja nende juhte keetis elusalt ära
Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse khaanide ja teiste ülikute juhtimisel.Järgnesid edukad vallutusretked.Esmalt ründasid mongolid Hiinat.Lääne pool rünnati rängemalt islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid
1546. aastast läks mõju valitsusasjades Ivani onude Juri ja Mihhail Glinski kätte. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine Jaanuaris 1547 kroonis ja salvis metropoliit Makari Ivan IV Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta ,,kogu Venemaa tsaariks". Seda tiitlit oli mõnikord kasutatud ka Ivan III aegsetes ürikutes, kuid Ivan IV oli esimene suurvürst, keda tituleeriti niiviisi juba kroonimistalitusel. Varasematel sajanditel olid venelased tsaaritiitlit kasutanud tatari khaanide ja Bütsantsi keisri puhul. Kroonimisriitused pidid osutama Konstantinoopoli ja Moskva keiserlikule järjepidevusele. Võimumärkide hulka kuulus ka ,,Mono- mahhi müts", pärimuse kohaselt kinkis selle Kiievi vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem).
väepealik Temutsin tõusis teiste seast esile ja allutas oma võimu alla palju hõime. 1206. aastal nimetati ta Tsingis- khaaniks. Tema pojapoeg Batu-khaan otsustas vallutada kõik läänepoolsed maad ning 1237. aastal vallutas ta Kirde- Venemaa. Paari aasta pärast vallutati ka Lõuna-Venemaa ja Kiiev. Vene vürstiriigid pidid hakkama mongolitele makse maksma ja jäid neist sõltuvaks. Venemaa kuulus Kuldhordi (mongolite riik) mõjusfääri. Vürstid pidid ise käima khaanide juures valitsemisõigust tõendavat ürikut hankima. 1252. aastal sai suurvürstiks Aleksander Jaroslavits. Tema ajal korraldati ka Venemaal rahvaloendus. Nii olidki mongolid Venemaa oma võimule allutanud. Leedu suurvürstiriik XII-XIII sajandi vahetuseks olid Leedu alal tekkinud eeldused riigi ühendamiseks, kui sai alguse rahva ühiskondlik kihistumine. Tekkisid päritava võimuga vürstiriigid. Leedu ajaloolise aja alguseks loetakse vürst Mindaugase
Katk on põhjuseks, aga ka omaaegne logistika. Oli kevad, toimus teede lagunemise aeg. Inimene sai veel liikuda, aga raskerelvastust oli nii raske vedada. Vene väed liikusid tagasi Venemaale, Magnus ei lähe, kartes, et tsaar otsib süüdlase, kes on süüdi ebaõnnestumises ning on paar kuud Põltsamaal. Sealt liigub ta ära Kuressaarde ning jääbki mõneks ajaks sinna. Teadaolevalt on 1570. aasta sügiseks kavavandud tsaar sõjakäigu. Aga mässama hakkasid idapoolsed tatari võimud, khaanide alamad, Krimmi khaani sõjavägi tungib Venemaale ning jõuavad Moskva alla ja põletavad Moskva maha. Ivanil tuleb minna idapoolsete rahvaste vastu ning Liivimaa sõjakäik jääb mõneks ajaks ära. Vastastikuseid röövretke võetakse ette pidevalt. 1571.aasta kevadel suurem röövretk, kohe kui venelased Tallinna alt lahkusid, talupojad hakkasid neid kohe jälitama. Peaasjalikult Harjumaa talupojad läksid Vene võimu all olevale alale ning võetakse, mis võtta annab
aasta talvel Saksa ordu ja eestlaste vägi tungis Vadjamaale ja kaugemalegi Novgorodi alale. Ristiti Vadjamaa rahvasti, rajasid linnuse, kehtestasid rahvale kümnisemaksu ja alustasid maade läänistamist. 1241. aastal alad olid tagasi vallutatud Novgorodi vürsti poolt. Samal ajal 1237. aastal khaan Batu mongolite juht tungis sisse Venemaale, nad vallutasid Kiievi ja tungisid edasi Poolasse ja Ungarisse. Novgorod ja Pihkva läksid Kirde-Venemaa vürstide kontrolli alla, kes tunnistasid end khaanide alamaks ja maksualuseks. Pihkva troonipretendendiks oli Jaroslav Vladimirovits, kes 1240. aastal koos Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Põhja-Eesti vasallide vägedega alustas sõjakäiku Pihkva vastu. Pihkva sai vallutatud, kuid 1242. aastal Aleksandr Jaroslavits võttis omakorda PIhkva üle ning viis Vene väed Liivimaale rüüsteretkele. 5. aprillil 1242. aastal toimus Jäälahing, kus ordu kaotas ning pidi sõlmima rahu. 1253. aastal
Mahno talurahvaarmee, kokku u 190 000 meest. Mõlemad pooled hästi relvastatud. Kasutati tanke, sõjalennukeid jne, ilmselt Vene kodusõjas sõjatehniliselt parimalt varustatud. Wrangel pidi tasapisi Krimmi poole tagasi tõmbuma. Nov esimestel päevadel kindlustati end Krimmi poolsaart mandri põhiosaga ühendaval Perekopi maakitsusel, mis oli u 10 km lai. Kasutati Krimmi valli- u 10 m kõrgune muldvall, mille ees oli 10 sügav kraav, oli Türgi khaanide ajal rajatud. Oli tegemist täiesti lameda maaga, oli selge, et Türgi valli harjale paigutatud kuulipildujad võisid Punaarmeed laastada, Punaarmee juhtkond kaotustest enam ei hoolinud. Lenin ja Trotski nõudsid Wrangeli armee purustamist Okt revol II aastapäevaks, 7.nov-ks, küsimata ohvritest. Perekopi maakitsuse läbimurdmist juhatas konkreetselt VI armee juht August Gork, eestlane. Oli eelkõige sõjaväelane, ei lasnud end pol-ideol kaalutlustest kõrvale juhtida