KGT5 Pindade lõikumine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

Segametsad

Türi GümnaasiuM SEGAMETSAD Kalev Peil 8b LOODUSVÖÖNDI ASEND Ø Põhja-Euroopa Ø Ida-Euroopa Ø Põhja-Ameerika KLIIMA ISELOOMUSTUS Ø Talvised temperatuurid on 0- (-10), kohati kuni ­20 kraadi Ø Suvised temperatuurid on 10- 20 kraadi Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad  SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase

Geograafia

10

pptx

Šveits

Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid Kes

Turism

17

pptx

Maailma toiduprobleemid

Maailma toiduprobleemid Maia Lillemaa Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 10BÕ  Sisukord Toidupropleem Slide 4 Maailma toidupropleemid Looduskatastroofid Rahvastiku kiire juurde kasv Vaesus Vaesus Sise ja välispoliitiline konflikt Toidu halb majandamine Napid toiduvarud Valed toitumisharjumused Põuaperiood Kõrbestumine Lõppsõna Kasutatud materjal  Toidupropleem Ø Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju ja teine osa liiga vähe Ø Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Ø Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised Ø Terviseprobleemid aga väljenduvad ühtemoodi suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, lühenenud elueas ja vähenenud töövõimes. Ø Maailmas o

Geograafia

13

pptx

SIDRUN

SIDRUN Triin Terepson K210  SIDRUNIPUU Ø Sidrunipuu (Citrus x limon) on tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu. Ø Hariliku sidrunipuu vili on sidrun. Ø Sidrunimahl sisaldab 5­6% sidrunhapet, mis on iseloomuliku väga hapu maitsega ja selle pH on kõigest 2­3. Ø Ta kasvab kõigest 5­8 m kõrgeks. Ø Vilja hakkab kandma 2­3-aastaselt, täiskandeikka jõuab 10­12-aastaselt ja annab siis 1000­1200 vilja puu kohta. Mis on sidrun? Ø Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Ø Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest. Ø Sidrunid sisaldavad 5...7% sidrunhapet.  KOOSTIS... Ø Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % Ø Seemned 2 % Ø Mahl 53 %  VILJAD... Ø Viljad on 6­9cm pikad ja läbimõõduga 4­6 cm. Ø Viljad on ümarad, ovaalsed . Ø Vili on erekollase, raskesti eralduva koorega. Ø

Bioloogia

22

pptx

Karl Ristikivi

Karl Ristikivi 16. oktoober 1912 - 19. juuli 1977 Nimi Kool 2010  Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee  Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver" Ø H uvi järjejuttude, väliskirjanike teoste ja saksakeelsete raamatute vastu Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides Ø 1933-1934 kohustuslik sõjaväeteenistus H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943)  Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste Seltsi "Veljesto" Ø Kirjutas ajalehtedesse lühijutte Ø 1943. aastal töötas staabikirjutajana Saksa

Kirjandus

9

pdf

Kaubandus keskajal

Kaubandus keskajal  Kaubandus keskajal Ø Keskaeg - ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel Ø ühiskond koosnes enamjaolt talupoegadest Ø saksakeelne ühiskond Ø eestikeelne ühiskond  Kaubanduse teke Ø Naturaalmajandus Ø Linnade ja käsitöö areng Ø Siseturukaubandus muutus laiemaks  Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid  Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered ­ Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse ­ pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad  Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod  Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild  Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg oli

Ajalugu

12

pptx

Merikilpkonnad

Merikilpkonnad  Sisukord. Ø Merikilpkonna tunnused. Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna püük. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa.  Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne Muutke teksti laade sarvkilbistega kaetud Teine tase kilprüü. Kolmas tase Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, Neljas tase Viies tase kael mahub osaliselt. Ø Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Ø Eesloivad on tagumistest pikemad. Ø Loibadel on 2 nüri küünist. Ø Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Ø

Bioloogia

11

pptx

Alkaloidid

Alkaloidid  Omadused Ø Sisaldavad lämmastikku Ø Vees lahustumatud Ø Aluseliste omadustega Ø Happega reageerides moodustavad vees lahustuvaid sooli Ø Osaliselt mürgised ugu ajal e ja min saa dide aloi Alk d mse Tai Ø Tekivad taimedes toimuva biokeemilise ainevahetuse jääksaadustena. Ø Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. sed mili kee Ø Toodetakse tehislikult sünteesimise käigus. Ø Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg.  Kasutamine Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin)  Kofeiin Ø C8H10

Keemia

Kommentaarid (0)