11aastane ja Luukas 8 aastane. Vabal ajal meeldib Võrnole jahilkäimine. Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated. Tuntumad ja alles hiljuti eetris olnud on ``Kes tahab saada miljonäriks`` ja ``Tõehetk`` . Veel on ta juhtinud sellist saadet nagu ``Kahvel, mida ta juhti koos Kiur Aaarmaga. Võrno on ka näidelnud mõnes filmis. Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Hannes Võrno ja kreisiraadio
Viiakse läbi ka lahinglaskmisi käsitulirelvadest jao ja rühma koosseisus. Ajateenistuse viimase paari kuu jooksul viibitakse peamiselt maastikul, kus harjutatakse tegevust kompanii koosseisus välitingimustes. Õpitakse muuhulgas erinevate pioneeriülesannete täitmist hoonestatud alal, mis kulmineerub iga-aastase pioneerikompanii linnalahingu õppusega "Vaikus Enne Tormi". Teenistuse lõpus aset leidval kaitseväe õppusel "Kevadtorm" toimub rühma, kompanii ja pataljoni tasemetel kogu tegevuse kontroll ja hindamine. Pioneeripataljoni ülesandeks on lisaks ajateenijate-reservistide väljaõppele rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijate koolitamine . Kaitseväe demineerijaid teenivad Pioneeripataljoni juurde kuuluva EOD ( Explosive Ordnance Disposal ) allüksuse koosseisus. EOD-allüksuses valmistatakse demineerijad ette nii välismissioonideks, kui tegutsemiseks kodumaal
Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 33,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledzis. ÕPPUSED Kaitseväe rahuaegsed suuremad õppused korraldatakse tavaliselt ajateenistuse, välisoperatsioonide või reservväe õppetsüklitest lähtuvalt. Korraldatav suurim regulaarne õppus on Kevadtorm. Ühisõppused NATO vägedega Iga-aastaselt toimuvad kolme Balti riigi ja USA vahelised vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppused ,,Baltic Host", õppused ,,Baltops" ja ,,Sabre Strike". 21. oktoober 2008, Balti õhuruumi II õhuturbeharjutus. Harjutuste üldiseks eesmärgiks oli Balti riikide õhuseiresüsteemide ettevalmistatustaseme tõstmine. Eesti õhuruumis toimuva ürituse käigus harjutati õppuste köigus, millest võttis osa viisteist NATO
Linnaku kõrval asuv Kaitseväe keskpolügoon pakub ideaalseid võimalusi suurtükkide laskeharjutusteks ja manööverdamiseks. Tapa sõjaväelinnakut külastavad sõjaväeüksused välisriikidest ja teistest sõjaväelinnakutest mitu korda aastas. Hetkel viibivad Tapa sõjaväelinnakus õppuste puhul sõdurid näiteks Suur Britanniast, USA-st, Eestist ja Prantsusmaalt. Veel on kaitsevägi koduks eestlastest ajateenijatele. Igal kevadel toimub kaitseväes kevadtorm, kus kontrollitakse ajateenijate arengut ja, kuidas sujub töö ajateeinjate ja kaitseväelaste vahel. Kevadtormi kaasatakse ka Eestis õppustel olevad välismaalased. Haridus 1839. aastal loodi Ambla kihelkonda Tapa külla vallakoolimaja, mis oli algselt ilma korstnata rehetare, mis oli rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist koolisüsteemi kasutati Tapal veel järgmised 29 aastat. 1868. aastal ehitati vana koolimaja
Samuti on ta lõpetanud Kaitseväe Võru Lahingukooli. Hannes Võrno ei ole abielus, kuid ta elab koos Häli Veskaruga, neil on kaks poega: Joosep(11 aastane) ja Luukas(8 aastane). Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Ta tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser, täpsemalt kaitseväe reservohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Lavakarjäär algas Võrnol juba 1980. aastal Rakvere Kooliteatris Valdur Liivi eestvedamisel ja juhendamisel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated, nt ,,Kes tahab saada miljonäriks" ja ,,Tõehetk". Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Aastal 1933 lõi ta koos Tarmo Leinatammi ja Peeter Ojaga komöödiarühmituse ,,Krisiraadio"
Peale kahte ja poolt kuud teenistust valitakse välja parimad ja sobivamad kandidaadid sideeriala nooremallohvitseride kursusele (NAK). Peale NAK`i edukat lõpetamist saavad nad nooremseersandi auastme ja jätkavad teenistust jaoülemana. Kui erialased teadmised on omandatud, rakendatakse neid allüksuste kursustel, kus ka värsked jaoülemad saavad oma juhioskused proovile panna. Kursused kulmineeruvad suurõppusega "Kevadtorm". 6 Sportimine ja vaba aeg Teenistusest vaba aega võib veeta sõdurikodus, kus on võimalik vaadata televiisorit ning videofilme. Sõdurikodus on ka puhvet. Staabi- ja sidepataljonil on väga hea tasemega raamatukogu. Samuti on olemas tänapäevane arvutiklass ning on olemas wifi leviala. On võimalik külastada muuseume ja näitusi, käia teatris või kinos. Samuti käiakse mõndadel ajateenijate soovitatud üritustel
baaskursus – NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus – NAEK (6–8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus – AJEBK. Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) – EK, siis jaokursus – JK, rühmakursus – RK ning kompaniikursus – KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga- aastane õppus "Kevadtorm". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse. Olemasoleva ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks. Lisaks
1. Jalaväebrigaad on Eesti kaitseväe peamine manööver- üksus. Väeüksuse tegevuspiirkond on kogu Eesti terri- toorium ja ta on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Brigaadi allüksused õpetatakse välja eri- nevates kaitseväe väljaõppekeskustes ning arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Jalaväebrigaadist on rahuajal olemas ainult osaliselt mehitatud staap Paldiskis. Jalaväebrigaadi peamine suurõppus on igal aastal toimuv Kevadtorm, mis on ka ajateenijate väljaõppe kontrollõppus enne nende reservi arvamist. Kevadtormis osaleb kokku ligi 3000 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes 1500 ajateenijat. Allüksused on moodustatud peatselt reservi minevatest ajateenijatest, kelle väljaõppetsükkel hakkab lõppema. Õppuse üldjuht on maaväe ülem. Scouts-pataljon Asutatud 21. detsembril 1918, taasasutatud 29. märtsil 2001. Erinevalt teistest väeosadest koosneb Paldiskis
annaabi.ee 
