kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus ühendavad omavahel puidu trahheiide, lehtpuidus leidub neid soontes. Kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus elliptilised ja väiksed. 19. Aastarõngad ja kasvurõngad. Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad (KP)- ja sügispuidust (SP). 20. Kuidas eristada puiduliike, näiteks: tamm – saar; kask – mustlepp, lehis – mänd; kuusk – mänd; kadakas – kuusk.
keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil, kuusel, seedril, lehisel ja nulul. 7. Millal tekivad kasvavas puus aastarõngad ja millistest osadest see koosneb? Mis on nende aastarõnga osade ülesanneteks kasvavas puus?
Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest lehdedesse maltspuidu kevadpuidus asuvate traheiidide kaud, lehtpuul aga mööda maltspuidu kevadpuidus asuvate soonte e traheede kaudu. Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele, sest nendel on oluline tähtsus ainevahetuse protsessis. Osa vett on lehtedel või okastel vajalik fotosünteesiks e süsihappegaasi assimilatsiooniks, kuid suurem osa sellest aurustub nende kaudu
15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18. Mis on vaigukäigud? Asetsevad rohkem sügispuidu osas. Eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid vaigukäike. Vertikaalsed kulgevad piki tüve, horisontaalsed aga asuvad säsikiirtes. Horisontaalsed vaigukäigud ei on nähtavad ainult mikroskoobiga. Vertikaalsed vaigukäigud esinevad hajutatud valgete täppidena tumedavärvilises sügispuidus. 19. Mis on trahheiidid?
õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ning rakud surevad. 11. Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ning mehaanilise tugevuse andmiseks. Piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Pikkus 2...4 mm ja moodustavad kuni 95 % okaspuuliikide puidu mahust. Kevadpuidus : õhukeseseinalised ja suure siseruumiga ( tõusva voolu juhtimine.) Sügispuidus : paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmine) 12. Puiduparenhüüb rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel 1...15 % puidu mahust, okaspuudel 1%. Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid. 13. Sooned tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad
juurtest lehtedeni. Soonte pikkus on väga erinev ega olene puu liigist. Tavaliselt kõigub see mõnest sendimeetrist kuni mõne meetrini. Kohakuti paiknevad sooned võivad ühineda ja moodustada ühtse pika soone. Lehtpuude soonte suurus ja jaotus võib olla väga ebaühtlane. Soonte otsad on kaetud sileda kaldseina või perforatsiooniga (joonis 25g), mis on eriti iseloomulik kasele. Soonte seinad on varustatud pooridega, mille ülesandeks on sooni omavahel ühendada. Kevadpuidus on sooned jämedamad, sügispuidus kitsamad. Jämedad sooned kevadpuidus moodustavad tüve ristlõikes hästi silmapaistva soonteringi. Soonte paiknemise järgi jaotatakse lehtpuud hajulisoonelisteks või rõngassoonelisteks. Kodumaistest hajulisoonelistest puuliikitest on tuntumad (kask, vaher, pärn ja paju). Rõngassoonelised aga tamm, jalakas ja saar. Joonis 32. Hajulisooneline ja rõngassooneline lehtpuu ristlõikes _____________________________A
Tegemist on levinud puidurikkega „säsikordused“. On tavalised kase-, lepa- ja pirnipuidu pinnal. 10. Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus. Okaspuidule iseloomulikuks elemendiks on trahheiidid (90-95%), mis jagunevad: Kevadtrahheiidid – õhukese seinaga ja tagavad toitainete transpordi (kõigis okaspuudes) Sügistrahheiidid – paksu seinaga ja annavad puule mehaanilise tugevuse (kõigis okaspuudes) Trahheiidide seintes on koobaspoorid, mis kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus aga elliptilised ja väikesed. Okaspuu puit koosneb veel toitaineid salvestavatest parenhüümrakkudest. Neid leidub peamiselt säsikiirtes, aga ka vaigukäikude seintes, kus nad eritavad vaiku. Nende rakkude seinad on õhukesed ja varustatud paljude ümmarguste lihtpooridega, mille ülesandeks on ühendada parenhüümrakke teiste lähedalolevate rakkudega. Lehtpuidu iseloomulikuks elemendiks on sooned e trahheed ja puidukiud e libriform.
• heeliumis 1.46 g/cm3 • vees 1.53 g/cm3 Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3 12. Mis erinevus on puidu mikro- ja makrotihedusel? Makrotihedus on puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitust. Mikrotihedus on puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus (näiteks: kevadpuidu tihedus eraldi võetuna). 13. Kirjeldage tiheduse varieerumist sügis- ja kevadpuidus okaspuu näitel. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 14. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. 15. Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust? Kas absoluutselt kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel?
· säsikiired · vaigukäigud Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ja ka mehaanilise tugevuse andmiseks. Trahheiidid on piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Nende pikkus on 2 - 4 mm ja nad moodustavad kuni 95% okaspuuliikide puidu mahust. kevadpuidu trahheiidid sügispuidu trahheiidid Trahheiidid: · 95 % okaspuu mahust · 1000...2000 tk. mm2 · tüve keskel lühemad · tüve allosas lühemad Kevadpuidu trahheiidid: kevadpuidus on nad õhukeseseinalised ja suure siseruumiga (ette nähtud tõusva voolu juhtimiseks) Sügispuidu trahheiidid: paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmiseks) Puidukiud ehk libriform · pikkus 0,5...1,7 mm · 60 % lehtpuude puidu mahust · anda puule mehaanilist tuge Puiduparenhüüm Rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel suuremal määral 2 kuni 15% puidu mahust, okaspuidus on teda 1% ulatuses.
Survetugevus pikikiudu 43..52 MPA Kõvadus radiaalpinnal 330 Janka Pärnapuidu rnapuidu kasutusalad: Kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks : mänguasjad, majapidamisesemed, pliiatsid. Kasutatakse muusikariistade detailide valmistamiseks. Rõngassoonelised llehttpuud Tamm (Quercus robur) Värvus : kollakasvalge maltspuit, hallikaspruun lülipuit Tamm on rõngassooneline Suured sooned asuvad kevadpuidus ja on palja silmaga selgesti eristatavad, sügispuidus on sooned peened ja neid on vähe. Säsikiired on selgesti eristatavad kõigis lõigetes. Puit on tihe, kõva, heade tugevusnäitajatega. Kergesti töödeldav. Aurutatult kergesti painutatav Seoses rohkete soonte olemasoluga raskesti viimistletav Tihedus 690..700 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 90 Mpa Survetugevus pikikiudu 53..65 MPA
annaabi.ee 
