mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti,
u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest 1525 väidetavalt esimene trükitud liivikeelne tekst 1789 esimene säilinud liivikeelne tekst meieisapalve 1861 ilmub esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika 1863 ilmuvad esimesed liivikeelsed raamatud 1931, 26. jaanuar toimub esimene liivikeelne jumalateenistus 1931, 23. detsember ilmub liivikeelse ajalehe Lîvli 1. number 1936 Tartus ilmub Volkslieder der Liven - liivi rahvalaulude kogu 1938 Helsingis ilmub Lauri Kettuneni liivi keele sõnaraamat, mis on seniajani kõige täiuslikum 1989, september algab liivi keele taasõpetamine Lätis 1992, juuli-august toimub esimene liivi laste suvelaager 1992, august hakkab ilmuma lätikeelne ajaleht Lîvli 1995, sügis Läti Ülikoolis luuakse läänemeresoome keelte kateeder, esmakordselt ajaloos hakatakse liivi keelt Lätis õpetama ülikooli tasemel
Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka
kubermanguga, aasta hiljem lõppes kubermangu eksistents Saksa okupatsiooni tõttu. Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk Läti-Liivimaa) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani kasutusel. 2 1.2Liivimaa kultuur Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Suomalaisuuden Liitto, Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lvõd Lt (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Põhiline osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest ilmus 1920- 1940
Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. 1924 Lauri Kettunen Lauseliikmed eesti keeles Soome süntaksi põhimõtetest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid (jagu). Keeleajaloo uurimine vähe
Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). · 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. · 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts · Murdeuurimine: murdematerjali kogumine ja talletamine. Eesmärgiks koostada suured sõnaraamatud: rahvakeel, kaasaja keel, vana kirjakeel, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakist innustasid murdeid uurima. · Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine: vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. · 1924 Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles": soome süntaksi põhimõttest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid. Lauri Kettunen
Eesti kirjakeele normid kujunesid välja peamiselt nende kahe osaliselt erineva, aga mitte vastandliku liikumise esindajate ettepanekutest. Selle otsustamisel, mida õigekeelsussõnaraamatusse võtta ja ametlikuks kuulutada, mängisid kaasa paljud asjaolud, mõnikord juhuski. 1920. aastate algul otsustas küsimuse sageli Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professori Lauri Kettuneni autoriteetne arvamus, kuid hiljem oli peamiseks eesti kirjakeele normide kujundajaks siiski Elmar Muuk, kes oma põhimõtetelt oli keeleuuenduse ja keelekorralduse vahepeal, kuid arvestas palju ka tegelikku keelekasutust. • Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi
Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (- tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis
Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.): Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis
annaabi.ee 
