17.Miks tekkib suur erinevus toote omahinna ja müügihinna vahel? Kuna kaubamärke hoidvad ettevõtted kulutavad palju reklaamile, mis müügihinnaga tagasi arvestatakse. Maksab n-ö lugu, mis selle toote juurde käib, mitte niivõrd toode ise. 18.Milliseid muutusi on toonud tehnoloogilised uuendused kergetööstuses? Tootmisprotsessi lühendamine, käsitsitöö asendamine automaatliinidega, uuenenud masinad (nt kudumistööstuses ilma süstikuta ketrusmasinad), kaasaegse infotehnoloogia kasutamine lõigete konstrueerimisel, paigutamisel ja detailide lõikamisel, IT kasutamine logistika korraldamisel, tootmise ja kaubandusüksuste ühendamine arvuti abil ühtsesse süsteemi. 19.Milliseid on põhistrateegiaid, millest ühte tekstiilifirmad järgivad? a) toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla b) hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides
· Riik ei sekkunud proletariaadi (kapitalistide ja palgatööliste) vahelistesse suhetesse · Bürokraatia tugevnemine ametnike võimu kasv · Masintootmine (tehniline alus: aurumasin, tootmine vabrikus, mille eellane on manufaktuur, kus tootmine toimus käsitsi) · Tehniline progress energeetikas (uute allikate kasutuselevõtt), side- ja liiklusvahendites, leiutati kudumis- ja ketrusmasinad , mis oli tööstusrevolutsiooni tehniline pool · Uued töö organiseerimise moodused · Uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid · Rahvusriigid · Linnade palahvatuslik suurenemine, agulite teke > elukvaliteedi halvenemine · Kujunevad töölisliikumine ja parteid. · Kujuneb ühiskonna poliitiline süsteem(parteid ja ideoloogiad) · Kujuneb välja klassiühiskond · Sotsiaalse mobiilsuse kasv
o sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos o kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill Kreenholmi manufaktuur Asutati 1857 Narva jõe Kreenholmi saarele Vene impeeriumi suurim tööstusettevõte, u 5000 töötajat Omanikud baltisaksa, saksa, vene ettevõtjad Tootis puuvillast niiti ja kangast Ketrusmasinad pandi tööle vesiveskite, hiljem turbiinide jõul. Töölised peamiselt naised. 1872 suur streik Toiduainetööstus • 19. s lõpus töötas Eestis ligi 250 viinavabrikut. Maksid riigile aktsiisi. • Peamine tooraine – kartul • 19. s lõpus moodustas Eesti piiritusetoodang 1/10 Venemaa piirituse kogutoodangust. Peamine turg - Peterburg • Viinavabrikute sisseseade valmistamine arendas masinaehitustööstust
mõisast kinnistu suurusega 26,970 ha tootmistaluks. Kinnistul asusid jahuveski - kasulik pind 991 m2,maakivist majandushoone - üldpind 800 m2, sigala hiljem ümberehitatud elumajaks - kasulik pind 79m2, ja praeguseks kaks elumaja 170m2 ja 69m2. 1930. a. ostis riigilt kinnistu Juhan Kull. 1937. aastal hinnati kogu kompleks 14860 kroonile. Omanik moderniseeris olemasolevad seadmed kaasaegsemate 1930. a. alguses toodetud tehnikaga. Lisaks muretseti villaveski jaoks kraas- , heie-, lõnga- ja ketrusmasinad. Tekkis võimalus hakata lina töötlema, mille järele küll hiljem vajadus langes ära. Mitmed masinad, nagu heinajahuveski olid valmistatud Eestis. Täielikult korraldati ümber energiaga varustamine: paigaldati uut tüüpi veeturbiin, aurujõul töötav lokomotiiv asendati diiselmootoriga Deutz ,mis ehitati ümber puugaasil töötavaks. Veski töötamise ajal andis valgustusvoolu alalisvoolu generaator, mis andis valgust ka ümberkaudsetele. Suure töö veski
Suuremat osa ostetud rõivaid rikkad inimesed tegelikult ei vaja, garderoobi sunnib pidevalt uuendama moevooludega kaasaskäimine. Tehnoloogilised uuendused tekstiili- ja õmblustööstuses on suunatud tootmisprotsessi lühendamiseks ja käsitsitöö asendamiseks automaatliinidega. Tekstiilitööstuses on uuendused olnud märgatavamad, kui õmblustööstuses. Näiteks on niidi ketramise kiirus suurenenud mitmeid kordi, kudumistööstuses on tootmisesse võetud uued ilma süstikuta ketrusmasinad, toodetakse nn lausmaterjale jne. Eriti kõrge on automatiseerimise tase viimistlemisel, näiteks kanga värvimisel. Kõik need uuendused on tööjõu vajadust oluliselt vähendanud. Õmblustööstuses on vähem uuendusi. Kaasaegset infotehnoloogiat kasutatakse küll lõigete konstrueerimisel, paigutamisel ja lõikamisel, kuid üksikud tooted tuleb kokku õmmelda ikka ükshaaval ja käsitsi. Küll kasutatakse ITd üha enam tootmise logistika korraldamiseks.
otsesidemed tootja ja tarbija otsesidemed tootja ja töötleja vahel vahel hinda mõjutab transport, tootmis- hinda mõjutab transport kulud, ladustamine II Toodetud materjalid ühe tootja lõpptoodang on teise tootja tooraine (algmaterjal) hind ja tarnimine on väga olulised tarnete kogused suured (kuna säilivad kaua); ladustamine, säilitamine III Seadmed ja materjalid põhitootmisega seotud (ketrusmasinad). Toodetakse eesmärgil, et keegi saaks nendega midagi edasi toota levinud otsekontaktid ettevõtete vahel (üks tellib seadme, teine valmistab) masstoodangu puhul vahendajad vähe reklaami, põhiliselt isiklik müük, info ja reklaam erialakirjanduses IV Kaasnevad seadmed pole otseselt seotud põhitoote valmistamisega, kuid aitavad sellele kaasa (arvutid, telefonid, kontoritehnika) ostetakse hulgibaasist, liisinguga V Abimaterjalid
annaabi.ee 
