..propanaal) lahustuvad vees. ● Pikem ahel hüdrofoobne- ei lahustu KETOONID Struktuur: Keemilised ühendid, milles karbonüülrühm ( C=O ) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketoonide tunnuseks on liide -oon. CH3COCH2CH3- butaan-2-oon Omadused: ● Ketoonid on polaarsed ühendid. ● Lahustuvad vees. ● Ketoonid on vesiniksidemete vastuvõtjad, kuid mitte tekitajad. Seega ei saa ketoonidel tekkida vesinikside ketoonidega. Elukeskkonnas, tarbimises, tööstuses: ● Etanaal tekib organismis etanooli oksüdeerumisel olles peamiseks alkoholimürgituse põhjustajaks. ● Väga mürgine akroleiin tekib rasva pannil kõrvetamisel. ● Aldehüüde leidub eeterlikes õlides. ● Enamik suhkruid on aldehüüdide derivaadid. ● Atsetoon- väga hea orgaaniline lahusti- küünelakieemaldaja
·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu) CH CHO+Ag O®CH COOH+2Ag (hõbepeeglireaktsioon) 3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane) 3 3 2 ·Redutseerumine CH CHO + H ® CH CH OH 3 2 3 2 Aldehüüdide ja ketoonide saamine ·Alkoholide oksüdeerumine 2CH CH OH + O ® 2CH CHO+2H O 3 2 2 3 2 2CH CH(OH)CH + O ® 2CH COCH +2H O 3 3 2 3 3 2 ·Karboksüülhapete redutseerumine CH COOH + H ® CH CHO + H O
ehk atsetoon (CH3COCH3). Karbonüülrühma kõrval paiknevat süsiniku aatomit kutsutakse -süsinikuks. Vesiniku aatomeid, mis on selle -süsinikuga ühenduses, kutsutakse -vesinikeks. Füüsikalised omadused Karbonüülrühm on polaarne, mistõttu ketoonid on polaarsed ühendid. Karbonüülrühmad seonduvad veega vesiniksidemete abil, mistõttu ketoonid on vees lahustuvad. Ketoonid on vesiniksidemete vastuvõtjad, kuid mitte tekitajad. Seega ei saa ketoonidel tekkida vesinikside ketoonidega, mistõttu ketoonid on lenduvamad kui samamolaarmassiga alkoholid ja karboksüülhapped.
11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi? Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema suurem kui aine enda molekulide vahel. • Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid nendest ei piisa vee sidumiseks
nC6H12O6----(C6H10O5)n + nH2O. Polükondensatsioon 16. tärklise hüdrolüüsi võrrand (C6H10O5)n + nH2O---- nC6H12O6. Tärklis laguneb ensüümide abil glükoosiks. Sahharoosi hüdrolüüs glükoos+fruktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 laktoosi hüdrolüüs glükoos+galaktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 maltoosi hüdrolüüs C12H22O11+H2O--- C6H12O6 + C6H12O6 17.glükoos annab ja fruktoos ei anna hõbepeeglireaktsiooni, sest see reaktsioon toimub ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga
aldehüüd Järelliide –aal Madalamadkarbonüül- 1) Oksüdeerumine karboksüülhappeks 40%-line metanaali lahus on RCHO ühendid on kergesti lenduvad CH3CHO + Ag2O → CH3COOH + 2Ag formaliin, mis on desinfits.vahend HCHO ja vees lahustuvad vedelikud. Hõbepeegli reaktsioon. ketoonidega EI toimu! Metanaali kasut. polümeeride Metanaal Kõrgematel lahustuvus 2) Redutseerimine alkoholiks saamiseks. CH3CHO väheneb. (karb.rühm on küll CH3CHO + H2 → CH3CH2OH Etanaal tekib organismis etanooli Etanaal polaarne, aga H-side-meid ei 3) Reageerivad alkoholidega oksüdeerumisel olles peamiseks
furfuraal, heksoonidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Furfuraalid reageerivad polükondenseerivad mitmealuselistega fenoolidega, andes värvilisi produkte, mis efektiivsed suhkrute kvantitatiivsel määramisel. Sellepärast on kasutusel ka Selvanoff'i reaktiiv, milles soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides lihtsam keeminlisi sidemeid lõhkuda, suhkur reageerib kiiremini ning tekib ka punane produkt. 1.2
CH2=CH2 + Cl2 ---> CH2Cl-CH2Cl Liituvad vesinikhalogeniididega ---> Halogeeniühendid CH3-CH=CH2+ HCl ---> CH3-CHCl-CH3 (Markovnikovi reegel) Polümerisatsioon Oksüdeerumine: 1. Täielik põlemine CH2=CH2 + 3O2 ---> 2CO2 + 2H2O 2. Mittetäielik põlemine CH2=CH2 + 2O2 ---> C + CO2 + H2O ALDEHÜÜDID (ja ketoonid) R-OH ---O--> R'-CHO---O-->R'-COOH Oksüdeerumine karboksüülhappeks CH3CHO + Ag2O ---> CH3COOH + 2Ag (Ainult aldehüüdidega,mitte ketoonidega) Redutseerumine alkoholiks CH3CHO + H2 ---> CH3CH2OH Reageerivad alkoholidega ---> Poolatsetaalid (alkoholi liia korral atsetaal) SAHHARIIDID Nendel on alkoholide ja karbonüülühendite omadused. KARBOKSÜÜLHAPPED Reageerivad metallidega 2CH3COOH + 2Na ---> 2CH3COONa + H2 Reageerivad aluseliste oksiididega 2CH3COOH + CaO ---> (CH3COO)2Ca + H2O Reageerivad alustega. CH3COOH + KOH ---> CH3COOK + H2O Reageerivad nõrgemate hapete sooladega
Alkoholide isomeeria põhjuseks on hüdroksüülrühma asend: NT: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 OH molekulivalem 1-butanool C4H10O CH3 CH2 CH(OH) CH3 2-butanool 3. STRUKTUURIISOMEERID erinevad funktsionaalsete rühmade poolest. Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega: NT: CH3 CH2 CHO CH3 CO CH3 molekulvalem propanaal propanoon C3H6O 4. GEOMEETRILINE ISOMEERIA esineb kaksiksidemega ühendites ning on tingitud aatomite või aatomirühmade erinevatest asendist kaksiksideme tasapinna suhtes. Cis isomeeril asuvad ühesugused aatomid või aatomrühmad ühel pool kaksiksideme
Alkoholide isomeeria põhjuseks on hüdroksüülrühma asend: NT: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 OH molekulivalem 1-butanool C4H10O CH3 CH2 CH(OH) CH3 2-butanool 3. STRUKTUURIISOMEERID erinevad funktsionaalsete rühmade poolest. Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega: NT: CH3 CH2 CHO CH3 CO CH3 molekulvalem propanaal propanoon C3H6O Created by Riho Rosin 4 13666324649407.doc.doc 4. GEOMEETRILINE ISOMEERIA esineb kaksiksidemega ühendites ning on tingitud aatomite või aatomirühmade erinevatest asendist kaksiksideme tasapinna suhtes.
annaabi.ee 
