levikule selles maailma osas, kus meie elame. 1960. aastate keskpaigast alates on heroiini kuritarvitamine kujunenud väga raskeks sotsiaalseks ja meditsiiniliseks probleemiks enamikus lääneriikides. Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate: oopiumi, morfiini, kodeiini jne. Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka. Mis on oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse erilise noaga lõhed. Oopiumisaak koristatakse piimmahla kogumisest alates 12-15 nädala pärast. Esialgu on mahl piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub ta mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn. Oopium sisaldab mitut alkaloidi, kõige rohkem on morfiini. Oopiumi morfiinisisaldus on 5-20%
Mooni kasvatatakse kuumas ja kuivas kliimas. Unimaguna peamised kasvatuspiirkonnad on nn kuldne kolmnurk -- Tai. Myanmar ja Laos - ning nn kuldne poolkuu, kuhu kuuluvad Afganistan, Pakistan ja Iraan. · Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate oopiumi, morfiini, kodeiini jne. Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka. Opiaatide mõju · Meditsiinilises kasutuses antakse patsiendile opiaati selliste valuvaigistavate annustena, mis sõltuvusele viivat joovet ei tekita. Patsiendid, kellele on haiglas määratud morfiini, on tundnud, et nad "nagu liiguks ringi pehmetel pilvedel, kõik tundub kena ja turvaline, ei mingit valu- ega ebamugavustunnet". Narkootilise aine kuritarvitamise korral on
millel põhineb unimaguna tuntus valu ja köha vaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka." (Leisalu, 4) Narkootilised opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, tebaiin) ja pooslünteetilisteks (heroiin ehk diatsetüülmorfiin). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toime sarnaneb morfiini omale. Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. ,,Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks." (Leisalu, 5) Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadase kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldaldab nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest.
Suitsetamise korral on oht mõnevõrra väiksem, kuid ka selle kätte on inimesi surnud. (Rauli koduleht, 2013). Oht kahjustada tervist suureneb märgatavalt kui koos opiaatidega on tarvitatud ka alkoholi. (Haridusportaal). Opiaatide tarvitamise tagajärg on ka impotentsus ja seksuaalse huvi kadumine. Üsna sageli tuleb opiaadisõltlastel ette kõhukinnisust, isutust, higistamist, peapööritust ja sapiteede spasme. Pikaajalise kasutamise korral võib mõni opiaat, nagu ketobemidoon ja kodeiin, tekitada sügelust, kõhukinnisust ja raskeid nahalööbeid ning üldist halba enesetunnet. Narkomaanidel on tavaline väga ebakorrapärane eluviis, mistõttu on tervis üldiselt halb. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu nakatuvad nad kergemini nakkushaigustesse nagu kollatõbi. Samas on süstijatel ebapuhaste süstalde tõttu oht saada endale mingi põletik, halvemal juhul nakatuda käest kätte antavate süstaldega HIV-viirusega, mis põhjustab AIDSi. (Rauli koduleht, 2013)
kaudu. Kõik eksogeensed naturaalsed ja sünteetilised ained, mis seostuvad spetsiifiliselt opioidretseptoritega, tekitades agonistlikke (morfiinitaolisi) toimeid. Endogeensed opioididpeptiidid: endorfiinid, enkefaliinid, dünorfiinid, endomorfiin Opioidide jaotus Nõrgad opioidid Kodeiin Tramadool Buprenorfiin (Temgesic)- osaline agonist Tugevad opioidid Morfiin Oksükodoon Meperidiin (Petidiin) Metadoon Ketobemidoon (Ketogan) Fentanüül Remifentanüül Opiaatide kasutamisel suuremates doosides tekib füüsiline sõltuvus paarinädalase manustamisega. Seetõttu ei tohi pärast kestvamat kasutamist opiaatide manustamist järsult lõpetada, vaid doosi tuleb vähendada järk-järgult, mitte kiiremini kui 25% võrra iga kahe päeva järel. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab saavutada efektiivset analgeesiat: 1) Võimaluse korral suukaudsete ravimitega. Valu püütakse ära hoida
Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate: oopiumi, morfiini, kodeiini jne (Narkootikumid 2004). On välja töötatud mitu sünteetilist opiaati, mida kasutatakse valuvaigistina. Kaks uuemat neist on dihüdrokodeiin ja buprenofriin (Koldits 2001). Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteeriüseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka (Narkootikumid 2004). Dihüdrokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja mõõduka valu puhul ja buprenofiinil on tüüpiline morfiini mõju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet. Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , sõltub individuaalselt
nimetatakse opiaatideks ning osa nendest kuulub narkootiliste ainete hulka. Narkootilised opiaadid jagunevad: - looduslikud: morfiin, kodeiin, tebaiin, oopium (on tegelikult opiaatide segu) jne. ja - poolsünteetilised: heroiin ehk diatsetüülmorfiin (saadakse morfiini atsetüülimisel). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toimelt sarnased morfiini toimele. Nende hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. Opiaate ja nende sünteetilisi analooge nimetatakse opioidideks. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud (kuivanud) piimjat mahla, mida saadakse kasvueas (toorestesse) kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv kummisarnane aine, mis sisaldab kuni 40, nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid
Oht: ülepingutuse, kuumarabanduse, äkksurma tekkeks Ecstasy isiksusemuutus, emotsionaalne läbipõlemine, depressioon, paanikareaktsioon, äng, rahutus, psühhoos, äkksurm, hallutsinogeeniuimas sagenevad õnnetused OPIAADID - * Papaver somniferum üheaastane taim 70-100cm kasvatatakse balkanimaades, türgis, afganistanis jne Looduslikud opiaadid oopium, morfiin, kodeiin Poolsünteetiline opiaat heroiin Sünteetiline opiaat fentanüül, ketobemidoon, buprenorfiin OOPIUM morfiinisisaldus 5-20% Kasutamine: suitsetatakse ; pulbrina või joogina suu kaudu ; süstitakse Meditsiinis: valuvaigistina, köharohuna, kõhulahtisuse korral MORFIIN morfiinisisaldus 60-90% Kasutamine süstimiseks(lisatakse hapet ning kuumutatakse) Meditsiinis valuvaigistina Joove kestab 6-8tundi HEROIIN diatsetüülmorfiin Kasutamine süstitakse, suitsetatakse Joove kestab 4-6 tundi OPIAADID:
annaabi.ee 
