Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ketaspidurid - sarnased materjalid

klotsi, ketas, pidurivedelik, klotsid, ketta, pidurid, piduriklotsid, ketaspidur, piduris, ketast, ketaspidurid, kettad, piduriketas, pidureid, keemistemperatuur, heks, takistustegur, vedelikus, pealispind, pidurdamisel, kuumenemise, hjuseid, targem, sisses, sisaldada, imab, miinus, ladu24, kristallid, soovitav, vanadest, tehaset, pevad, kulumine
thumbnail
7
doc

Pidurid

tagapiduritele. Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses

Hüdropidurid
92 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Auto pidurid

Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile

Auto õpetus
42 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Auto-Pidurid

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises

Auto õpetus
23 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Ketaspidur

Ketaspidur Tööpõhimõte ● Piduriklotsid surutakse vastu ketast ● Ketas lõpetab pöörlemise Ajalugu ● Areng algas 1890. aastal Inglismaal ● Esimene patent 1902. aastal ● F. W. Lanchester Piduriketas ● Puuritud kettad ● Soontega kettad Kahjustused kettale ● Hõõrdumine ● Mõrenemine ● Roostetamine Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Disc_brake Tänan kuulamast!

Auto õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Abs Pidurid

ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS ­ Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV ­ Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP ­ Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ................

Auto õpetus
143 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pidurid

Toimingud Rakvere Ametikooli garaazis sai olla 22.09- 26.09 2008. Garaazis õppisime pidureid ja saime neid remontida autodel. Algul õppisime teooriat ja pärast praktiseerisime. Pidureid sai remontida erinevatel autodel: Lada; Mazda. Ma remontisin enda autol pidureid.Ma võtsin tagant trumlid maha ja vaatasin et tagumised piduriklotsid ei oleks kulunud, siis võtsin esimesed pidurid lahti. Esimeste piduritega oli ka kõik korras. Selle nädalaga sain ma palju targemaks pidurite osas. Pidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel

Auto õpetus
116 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ABS pidurid

ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel

Auto õpetus
231 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Õhkpidurid

Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani ja torustiku kaudu jõuab suruõhk pidurikambritesse (4) ning ratta

Autode hooldus
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õhk pidurid

Toomas Tamre 23AR 09.06.08 ÕHK PIDURID Sissejuhatus Suruõhuga töötava Õhupiduri süsteem on natuke teistsugune pidurdus süsteem, seda kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada , siis juhitakse suruõhku kambrist õhk pidurites olevate silindriteni mis seejärel liigutab pidurite riistvara ( klotse ), et aeglustada või peadata sõiduk. Ehitus ja Tööpõhimõte Suruõhuga töötavad õhkpiduri süsteem on jagatud kahte osase: varustaja süsteem ja juht süsteem

Auto õpetus
193 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Hüdropidurid

..................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi

Hüdropidurid
63 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Andurid

sxw aktiivse pinna muutmisega; d)realiseerib sõltuvuse C = f(ε), kasutatakse ära seda, et vedeliku nivoo muutumisel mahutis muutub kondensaatori plaatidevahelise keskkonna dielektriline läbitavus. e)mahtandur silindriliste plaatidega, sisemise silindri liikumisel muutub proportsionaalselt aktiivne pind S, seega ka kondensaatori mahtuvus; f)ketastega mahtuvuslik andur on ette nähtud pöördenurga mõõtmiseks või fikseerimiseks. Selles anduris on staatorile paigaldatud liikumatu ketas (sektor)1 ja rootori teljele kinnitatud liikuvad kettad 2. Rootori pöörlemisel liikuvad kettad pöörduvad liikumatute suhtes ja seega muutub kondensaatori plaatide aktiivne pind S ja pöördnurga muutusele vastab üheselt kondensaatori mahtuvuse muutus. Kondensaatori plaadid võivad olla erineva teostusega: silindrid, kettad Mahtanduritega elektriahelad toidetakse kõrgsagedusvooluga, et saada väljundis suuremat võimsust, sest:

Automatiseerimistehnika
42 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Hüdropidurid

Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus

Auto õpetus
105 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Õhkpidurid teoreetiline suur osa

Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 1(33) Teoreetilised ülesanded põhikursus, pidurid Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24

Õhkpidurid
96 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Autode Ehitus.

Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga. Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Hõõrdpidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdpidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks. Ketaspiduril tekitatakse hõõrdejõud ketta külgpindadel, trummelpiduri korral pöörleva trumli sise- või välispinnal. Mehhanismi asukoha järgi jaotatakse pidurid: · Rattapiduriteks · Jõuülekandepiduriteks. Piduriajam rakendab pidurimehhanismi tööle. Piduriajam võib olla mitut tüüpi. Piduriajamid liigitatakse tööpõhimõtte järgi: · Mehhaaniline · Pneumaatiline · Hüdrauliline · Hüdropneumaatiline · Elektriline. Hüdrauliline ajam on ehituselt sarnane siduri hüdroajamiga

Traktorid ja liikurmasinad
90 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Trummel- ja ketaspidurite võrdlus

Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil:

Auto õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ketas- ja trummelpidurite erinevused

vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel pidur rohkem ebaühtlasemalt. Trummelpiduril on hea ,et kogu süsteem on trumli katte all, tänu sellele pääseb vähem mustust ja vett klotside vahele. Ketaspiduri tüübid: trummelpiduri tüübid: 1) Liikuv sadul 1) simplex 2) Liikumatu sadul 2) dupex

Hüdropidurid
8 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus ­ selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutataksegi valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on kinnitatud jaoturi rootoriga ühele võllile. Ketas pöörleb fototransistori ja valgusdioodi vahelises õhkvahes. Kui väljalõige jõuab fototransistori ja valgusdioodi vahele, langeb kiirgus esimesele ja see hakkab voolu juhtima. Andurjaoturis on ka tsentrifugaal- ja vaakumregulaator, esimene on ühendatud pöörleva kettaga, teine aga

Autod-traktorid i
135 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pidurdusjõu regulaatorid; Ketas- ja trummelpidurid

HÜDROPIDURID Ees- ja perekonnanimi Riho Rästas Kontrolltöö nr 2 ( AS ) (Pidurdusjõu regulaatorid; Ketas- ja trummelpidurid ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1. Mis otstarve on pidurdusjõu regulaatoril? Vastus : Pidurdusjõu regulaator reguleerib sõiduki telje pidurdusrõhku sõltuvalt tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. 2. Milline on tööpõhimõtte erinevus staatilisel ja dünaamilisel pidurdusjõu regulaatoril? Vastus: Staatilisel regulaatoril ei muuda hoovastiku asendi muutumine pidurdamise ajal regulaatori väljundrõhku. Dünaamiline regulaator võtab pidurdamisel kaalujaotuse muutumise arvesse ja sõltuvalt hoovastiku asendist korrigeerib väljundrõhku. 3. Selgitage (soovitavalt joonisega) liikumatu ja liikuva (uj

Auto õpetus
45 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

ESP sai võimalikuks tänu elektroonilisele pidurisüsteemile EBS. ELC ­ elektrooniline vedrustuse juhtimine ACC ­ automaane pikivahe hoidmise süsteem(juht saab armatuurlaual asuva lülitiga valida eessõitjaga vajaliku pikivahe piirides 50...150m). Pidurina rakendatakse, vastavalt olukorrale, gaasi mahavõtmist, kestvuspidureid(mootorpidurit ja aeglustit) või sõidupidurit. Kui ACC-ga veoki ja eessõitja vahele kiilub end kolmas sõiduk, rakenduvad pidurid piisava tõhususega, et taastada endine vahemaa. Gaasipedaalile vajutades või pidurdades lülitub süsteem loomulikult välja. LGS ­ hoiatab juhti sõidujoonelt kõrvalekaldumisel sumisti abil. Tuuleklaasi taga paiknev videokaamera tunneb ära teemärgistuse(ka ajutise kollase), hakkab tööle kiirusel üle 60km/h ja ainult siis, kui suunatuli pole sisse lülitatud. Kui kõristiaoline helisignaal sageneb, näitab see, et juht on väsinud ja peaks pisut puhkama. Pidurite liigitus: 1

Auto õpetus
105 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i
61 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

179 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

3. Rataste kalde laagrid Diferentsiaali õlitaseme kontrollimine • Masin peab seisma tasasel pinnal • Avage tasemekorgid (12mm võti) • Õlitase peaks ulatuma avani põhjani • Kui diferentsiaalis on vähem õli ning leket ei ole, kontrollige tandemi ülekande õlitaset. Kui õli on liiga palju, siis on võimalik, et tihend tandemi ülekande ja diferentsiaali vahel lekib. Vammas esisild Õlitaseme kontrollimine • Puhastage korgi ümbrus • Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne. • Õlitase peaks ulatuma korgini Õli lisamine • Lisage õli korgi kaudu kuni õlitase ulatub „OIL LEVEL“ märgini. • Pange kork tagasi NAF sild Õlitaseme kontrollimine • Puhastage korgi ümbrus • Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne. • Õlitase peaks ulatuma korgini Õli lisamine • Lisage õli korgi kaudu kuni õlitase ulatub korgini • Pange korgid tagasi (pingutusmoment 50Nm).

Teedeehitus
134 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata,

Auto õpetus
140 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Automaatkastid

Kahekordne planetaarlekanne 1.kroonratas 2.kitsad sat. hammakad 3.laiad sat. hammakas 4.suur pikeseratas 5.vike pikeseratas 6.kaasavedaja Kroomrattaga on henduses ainult suurema pikeseratta sattelliit. Vikesele pikeserattale kantakse jud laiade satelliit ja kitsaste satelliit hammakate kaudu. VABAJOOKSUSIDUR A-rull-tpi vabajooksusidur B-nukk-tpi vabajooksusidur 1.vlisvru 2.rumm Sidur. siduritrummel rngastihend kolb vedrud vedrude tugiplaat stopperrngad ketaste tugiplaat vedav ketas veetav ketas taldrikvedru surveklapi kuullaager siduri rumm Planetaarlekandes kasutatakse mitmekettalisi lis ttavaid sidureid. Siduri olulisteks osadeks on kettad,mis on kaetud hrdkattega. Ketaste kokkusurutud asendis on sidur sissellitatud. Siduri sissellitamiseks antakse lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse lisurve toimel tihedalt oma pesasse. lisurve lkkab kolbi paremale, ja see oma korda sidurikettad tihedalt kokku . Siduri

Auto õpetus
141 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

Kokkujooks A­ B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm. Roolil tuleb süstemaatiliselt kontrollida kinnitusi ja teostada määrimis- ning reguleerimistööd. Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist.

Traktorid ja liikurmasinad
103 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Materjaliõpetus

SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge külmumistemperatuuri ja suhteliselt madala keemistemperatuuri tõttu ei sobi kasutada ei külmal aastaajal ega kuumas kliimas ja eriti neis oludes, kus on vaja sageli ning tugevasti pidurdada. "Hea" - polüglükoolist, glükoolestreist ja erimanustest koostatud pidurivedelik. Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca". Need on valmistatud polüglükooli baasil,

Auto õpetus
71 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult) 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 - Charles Ketteringi starter 1923 - bensiini valmistamine (sakslased hakkasid) 1926 - roolivõimendi Francis Davis 1927 - oktaanarvude süsteem Saksamaal 1938 - automaatkäigukast Oldsmobile 1957 - ketaspidurid (läksid standardvarustusse)

Tehnikalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pidurid spiker

regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel

Kere ja alusvanker
76 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Auto üldehitus

Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat, lõdvik, paisupaak. 2. Siduri rikked Sidur libiseb ­ selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas, pedaalil puudb vabakäik Sidur ei lahutu ­ Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda. Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked

Autoõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KT Hüdropidurid nr 1 -1AS

HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse

Auto õpetus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun