Kägu Leedu muinasjutt Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ent nad ei saanud kuigi kaua õnnelikult koos elada. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Suurvürst Kestutis hakkas mehi koguma. Sõjasarved puhusid, mõõgad välkusid ja mehed tulid üle maa kokku ning läksid ristirüütlite vastu. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Õde ootas oma vendi: läks aeda, kastis pisaratega roosiõisi ja vaatas ise kogu aja teele. Ent ta ootas asjatult
Kostüümid olid väga ilusad ja värvirikkad, saalis istudes tundsin nagu oleksin olnud 19 sajandis. Kõigil lauljatel kes vähegi laval olid, olid nii võimasd hääled, et kananahk tuli peale. Kuna ma pole ennem ooperit vaatamas käinud, siis ma ei olnud ka varem neid näitlejaid näinud. Tol õhtul oligi mul võimalus esmakordselt neid näha. Meie Eesti laval lauljateks olid: Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Kestutis Alcauskis (Prints), Aare Saal(Toapoiss), Jouni Kokora (parun), Valentina Tatuma (Don Magnifico tütar), Riina Airenne (Don Magnifico tütar), Priit Vomer (õpetaja) ning Härrad printsi õukonnas . Etendus kül kestis natuke üle kolme tunni, ei olnud kordagi sellist tunnet, et oleks igav. Kokuaeg oli laval põnev, ning vaatamist innustav tegevus. Peaosa täitjad said ka inimestelt lilli, mis on väga armas olnud alati. Kui etenudus lõppes,
Gediminase ajal suur riik, leedu ajaloolisel alal ning Kaunasest lääne poole jääv ala Balti mereni, Valgevene osa, üks osa Ukrainast koos Kiievi ja Tsornigoviga, ka Galitsja-Volõnja jne, mis oli rahumeelselt ühendatud kohalike hirmus Tatarlasete vastu. Kokku hõlmas gediminase riik umbes 1 miljon ruutkilomeetrit. Peale surma jagas Gediminas riigi valitsemise oma poegade vahel. Kestututis hõivas aga Jaunutise ala Vilniuse ja andis selle Algirdasele. Kestutis ja Algirdas jäidki võimu suurvürstiriigis jagama. Lasi käiku kuulujutu, et ründab Preisimaad, kuid korraldas hoopis laastava retke Liivimaale. Kestutis keskendus Lääneosa kaitsmisele. 1361 on Kestutis isegi ordu kätte vangi langenud aga sealt pääsenud ja järgmisel aastal koos venna Algirdasega idas juba edukas lahingus Tatarlaste vastu. Ordu sellel ajal võimsuse tipul, tegeleti kolonisatsiooni ja linnade rajamisega. Kestutis tõmmati ka vastasseisu Poolaga
" Õpetajale Ent nad ei saanud kuigi kaua õnnelikult koos elada. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Suurvürst Kestutis NÄIDE: ilus kaunis 10 punkti hakkas mehi koguma
aastal levis Euroopas kuuldus, et Gediminas on nõus vastuvõtma ristiusu, kuid hoopis eesmärk oli meelitada kaupmehi ja käsitöölisi Leedu. Paisutas LSV suureks. Enamiku vene aladest oli ta ühendanud Leeduga rahulikul teel - tänu tatarlaste hirmule, sest Leedu võim oli parem kui tatarlaste võim. Ta ühendas Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriigi ja Ukraina alad. Suutis säilitada paganliku usku. Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega. Algirdas ja Kestutis (1345-1377) - Gediminase pojad. Algirdas oli aastatel 1345- 1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi idaosa ja sõdis lõunas tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal
1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte. - Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS - Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380
1300 1697 Vainura Ahti Tartu 04:10:38 M21 621 810 Vakra Villu Saaremaa 03:36:55 M21 2098 1823 Vald Vaido Tartu 05:00:38 M21 738 1043 Valdner Veiko Tallinn 03:42:53 M21 2112 2910 Valge Ain Tartu 05:01:52 M21 1535 1379 Valgre Tanel Läänemaa 04:22:24 M21 1174 1698 Valk Erki Tallinn 04:04:27 M21 356 864 Valkavicius Kestutis Leedu 03:21:06 M21 1483 1813 Valksaare Rait Viljandi 04:19:30 M21 2136 1920 Vallimäe Valmar Tartu 05:05:09 M21 307 25 Valvas Vahur Tartu 03:18:46 M21 2344 2162 Van Leeuwen Bastiaan Holland 05:40:51 M21 1667 1383 Vanadzins Ivars Läti 04:29:24 M21 711 1321 Vanags Janis Läti 03:41:43 M21 632 481 Vann Alvin Tallinn 03:37:37 M21
annaabi.ee 
