45. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1) hääliku laad: kõrged häälikud on kestuselt lühemad 2) naaberhäälikute mõju (nt vokaal on sulghääliku ees lühem kui nasaali ees) 3) silbi liik (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad) 4) sõna pikkus 5) kõne kiirus: aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas. 46. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Välteeristuse puhul on olulised 3 faktorit: 1) 2 silbi kestussuhted  järgsilbi vokaali kestus on esisilbi vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses 2) põhitooni liikumine: I välte puhul on vokaali esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, järgneb langus ülejäänud sõna jooksul; II välte puhul on tõus 2/3 sõna ulatuses, järgneb langus ülejäänud sõna jooksul; III välte puhul tõuseb põhitoon esimesel kolmandikul, siis langeb järsult. 3) intensiivsuskulg  III välde erineb II-st pingsuse poolest. 47
Pindstruktuuri süntaks: lausemalli valik ja täitmine sõnavormidega, sõnakasutus, muuteoperatsioonid. ¤ Ütluse motoorne plaan: intonatsiooniprogramm ja silbiprogramm. Ütluse realiseerimine. Kõneliigutusprogramm ehk ütluse monotoorne plaan. Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil:Lause intonatsiooniprogramm(lauselõpu intonatsioon/rõhuline sõna/ütluse toon) ja Silbiprogramm süntagmade kaupa:silbijärg/silpide koostis/rõhulised- rõhuta silbid/häälikute kestussuhted kõnetaktis. Programmeeritud ütlus realiseeritakse kas väliskõnes suuliselt või kirjalikult või ka sisekõnes+toimub kontroll(sisuline/kuulmis ja kinesteetiline kontroll). ¤ Erivajadustega laste kõneloome probleemid erinevatel tasanditel. Pedagoogilised soovitused kõneloome tasandite kujundamiseks. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded. Keelepuuded mille puhul kannatab keelesüsteem:alakõne ning afaasiavormid
1) sõltub enda laadist (kõrged häälikud on kestuselt lühemad) 2) naaberhäälikute mõju (täishäälikud on sulghääliku ees lühemad kui nasaali ees) 3) kestus oleneb silbist (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad) 4) sõna pikkusest 5) aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas kõnes. 47. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Välteeristuse puhul on olulised kolm faktorit: 1) kahe silbi kestussuhted  järgsilbi vokaali kestus on esisilbi vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses 2) põhitooni liikumine: I välte puhul on täsihääliku esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, millele järgneb langus kogu ülejäänud sõna jooksul; II välte puhul on tõus 2/3 sõna ulatuses ning sellele järgneb langus ülejäänud sõna jooksul III välte puhul tõuseb põhitoon esimesel kolmandikul ja langeb siis järsult
5) sõna pikkus  pikkades sõnades üksikhäälikud lühimad, aga pikimad lühemates sõnades 6) kõnetempo  kiiretempolise kõne häälikud on lühemad kui aeglase kõne häälikud 7) hääliku asukoht sõnas  nt. 2. silbi vokaal on poolpikk, kui 1. silp on lühike; kui 1. silp on pikk, on 2. silbi vokaal lühike jms 47. Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Välteeristuse puhul on olulised kolm faktorit: kahe silbi kestussuhted  järgsilbi vokaali kestus on esisilbi vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses Q1: lühike  poolpikk (silpide suhe 0,7) Q2: pikk  lühike (silpide suhe 1,5-1,7) Q3: ülipikk  vaeglühike (silpide suhe 2-2,5) põhitooni liikumine: I välte puhul on täishääliku esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, millele järgneb langus kogu ülejäänud sõna jooksul II välte puhul on tõus 2/3 ulatuses ning sellele järgneb langus ülejäänud sõna jooksul
või pöördutakse tagasi mõttesüntaksi etapile. Pedagoog saab kujundada süntagmnaatilisi ja paradigmaailisi seoseid sõnade vahel; kujundada erinevaid lausemalle. 4- Kõneliigutusprogramm ehk motoorne programm ehk hääldusliigutuste programm Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil: 1. lause intonatsiooniprogramm: lauselõpud, rõhud(rõhuline sõna), toon 2. Silbiprogramm süntagmade kaupa; silbijärg, silpide koosis, rõhulised ja rõhuta silbid, häälikute kestussuhted kõnetaktis, pausid ja muu siuke. Programeeritud ütlus realiseeritakse kas väliskõnes või kirjalikult või ka sisekõnena- lisaks toimub kontroll: sisuline, kuulmis-kinesteetiline kontroll. Edasi: MIKS ta seda ütleb ja MIS ta tahab saavutada? Tekst /diskursus- erivajadusega lapsi on vaja aidata igal kõneloome tasemel · Tekst  iga kõneline üksus vs kindla alguse ja lõpuga sõnum vs sidus tekst- vähemalt kahest
Kõne kui keelekasutuse viis ja keel kui vahend on psühholoogiliselt, sotsiaalselt, ja lingvstiliselt eri nähtused. Kõne liigendamine (segmendid) Kõne liigendub tasandite kaupa. Järjestus on väiksemaist tasandist: Silbitasand: (silpide vahel on ka väiksed pausid : tüd-ruk; pe-sa) silbid, silbirühmad (kõnetakt ehk jalg). Kõnetakt koosneb 1-3 silbist, rühuline või kaasrõhuline silp, välde. Kõnetakt on selline segment, mille puhul häälikute kestussuhted nt rõhk säilib. Oluline on, mis ulatuses määrata hääliute pikkus, mia materjali esiatda lapsele lugema õppimiseks. Kõnetaktideks jaotumine tuleb selgeks teha!!! Süntagmade (,,portjonite") tasand: üks või rohkem sõnu, mille vahel kõnes pausi ei ole. On kõnetati või silbipiiri paus aga mitte sõnadevaheline. ,,pärast lõunat tuli meile külaline." Kuidas hääldad? Saab mitut moodi. (Foneetiline (prosoodiline), sõna, süntagma. Süntagma on kõnesegmennt
annaabi.ee 
