· Paljunevad põhiliselt kahesugulisena, kuigi on liike, kes paljunevad nn neitsissigimise, mis tähendab, et järglaste saamiseks pole vaja isaseid isendeid. · Oma munad paigutab raagritsikas omapärasesse tünni ning paneb kaane peale. Koorumise järel tõstab vastne kaane üles. Ta ei erine millegi poolest oma emast, on vaid jupp maad emast väiksem. · Enamikul raagritsikatest isa pole. Lapsed sünnivad viljastamata munadest. · Vastsed peavad täiskasvanuks saamiseni kestuma tavaliselt 3-8 korda ja see võib aega võtta mõnest kuust kuni poole aastani. Toitumine: · Sööb enamasti vaarikalehti või tammelehti, mahlaseid varsi ja pungi, mida troopilistes paikades leidub kõvasti. · Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis ikka ette jääb, see saab söödud ka. Ohustatus ja kaitse: · Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks.
munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub Kiilassilm muneb oma eelkõige temperatuurist ja niiskusest. munad varrekese otsa Kuna putukavastsed nagu ka täiskasvanud putukad on kaetud jäiga ja mitteveniva kitiinist kestaga, ei saa nad kasvada pidevalt. Seetõttu peavad nad aeg-ajalt kestuma. Kestumisel heidetakse ära vana kitsaksjäänud kitiinkest, mille all on juba valmis kujunenud uus. Uus kest on esialgu pehme ning enne selle kõvenemist saab vastne kasvada. Täiskasvanud putukad enam ei kasva ega kestu. Kõige alamate putukate, nagu ürgtiivutute, arenemine on lihtne, nende munadest kooruvad vastsed, kes sarnanevad vanematele ning kasvavad ühtlaselt pika aja jooksul, tehes läbi kuni 60 kestumist. Nad elavad pärast munast koorumist terve elu samas keskkonnas (nt pinnases)
Viies tase kuivamise, hõõrdumise ja vaenlaste eest Kasvamiseks peavad nad aeg ajalt kestuma Paljudel kaitsevärvus Miks roomajad õhu käes ei kuiva? Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Jäsemed Kolmas tase Neljas tase Kael Viies tase Silmad Kõrvaava Suu
Kokkuvõte Lülijalgsed on oma nimetuse saanud oma lülilise ehituse tõttu. Nende keha koosneb arvukatest lülidest, mis kannavad lülilisi jäsemeid. Selle loomarühma võime me jagada neljaks väiksemaks rühmaks: vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Kõikide lülijalgsete keha katab tugev koorik, mida nimetetakse kutiikulaks. Kutiikula on tugev, kuid paindlik kitiinainest kest. Kuid see kitiinainest kest ei veni ning seepärast peavad lülijalgsed oma kasvamise ajal mitu korda kestuma. Peale kestumist on kest mõnda aega pehme, nii et loom saab kasvada. Lülijalgsete keha jaguneb tavaliselt kolmeks osaks - peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Mõnedel lülijalgsetel on pea ja rindmik liitunud pearindmikuks. Jäsemed on lülijalgsetel samuti lülilised. 7 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 3
47. Harilik kaheksajalg näeb oma suurte, ehituselt imetaja silma sarnaste silmadega väga hästi 48. Kaheksahaarmelistel on kombitsad saagi haaramiseks; haistmiseks ja maitsmiseks; abiks ujumisel; kõndimiseks mööda merepõhja. A c d e 49. Ärritudes muutuvad hiidkalmaar ja harilik kaheksajalg punaseks 50. Lülijalgsete keha on kaetud kitiinist (mõnel lisaks Ca soolad) välisskeletiga, mis ei veni kasvades suuremaks. Sellepärast peavad lülijalgsed kasvamiseks kestuma 51. Keldrikakand kuulub ülemvähkide hulka 52. Kümnejalalised vähid elavad meres; (magevees. HEINO) 53. Astacus astacus kõnnib tagurpidi - vale 54. Kuidas eristada isast jõevähki emasest? emastel tagakeha laiem kui pearindmik, pikkus kuni 12 cm isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad sigimiselundid 55. Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks? keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril
spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munasarjades valmivad munarakud(emasel!). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva
spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munasarjades valmivad munarakud(emasel!). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva
igapäevaelus? --- 55 Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Liblikas areneb täismoondega. Selgitus: Joonisel on esitatud liblika täismoondega arengu 4 etappi: 1. Muna. Emane liblikas muneb munad taimelehele. 2. Vastne (röövik). Munast koorub vastne, keda liblikatel nimetatakse röövikuks. See on pehme ussi meenutava kehaga, tal pole tiibu ega tundlaid. Vastne toitub taimelehtedest ning kasvab, kuni on valmis nukkuma. Kasvades peavad nad mitu korda kestuma. 3. Nukk. Mõne nädala või kuu aja pärast vastne nukkub. Nukk ei liigu ega toitu. Nukukestas vastse kehaosad muutuvad, kuni lõpuks saab vastsest valmik. 4. Valmik. Nukust koorub liblika valmik. Esialgu on tiivad pehmed ja liblikas saab need laiali sirutada. Tasapisi need kõvenevad ja liblikas saab lendu tõusta. Vaegmoonde korral toimuvad muutused järk-järgult. Sel juhul on vastsed nagu vanemate väikesed koopiad ja erinevad sageli vaid näiteks selle poolest, et neil pole tiibu
annaabi.ee 
