koostöölepingud. c. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel - Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) d. Kestvuse alusel - Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). e. Subjektide rolli alusel - Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud f. Tegevusvabaduse alusel Võõrandamislepingud, kasutamislepingud, kindlustuslepingud, toetamislepingud, kompromisslepingud, haldus- ja tsiviilõigus lepingud, lisaks veel töölepingud, pärimislepingud jne. Lepinguid on vaja liigitada, selleks et kindlaks määrata erinevatest lepingutest tulenevaid nõudeid. 9
ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud - ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud - mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud - kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. *) Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel *ühekordsed lepingud - lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav; *kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine. *) Lepingute liigitus objekti alusel ettevõtluse tegelemisega seotud lepingud; finantseerimislepingud; isikliku iseloomuga teenuste osutamise lepingud; tootmist puudutavad lepingud; jaotus- ehk turustuslepingud; info ja teabega seotud lepingud; koostöölepingud. 9. Lepingueelsed läbirääkimised. Lepingueelsete läbirääkimiste eesmärk on mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppe saavutamine.
teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. 2. Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel ühekordsed lepingud lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav; kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine. 3. Lepingute liigitus objekti alusel ettevõtluse tegelemisega seotud lepingud; finantseerimislepingud; isikliku iseloomuga teenuste osutamise lepingud; tootmist puudutavad lepingud; jaotus- ehk turustuslepingud; info ja teabega seotud lepingud; koostöölepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel
tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel:Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel:Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). Subjektide rolli alusel:Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Subjektide rolli aluselTsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel 16.Põhi- ja kõrvalkohustused Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt
turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). Subjektide rolli alusel Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.
ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. 2. Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel ühekordsed lepingud lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav; kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine. Lepingu vorm Seaduse või kokkuleppega võib olla määratud kindel lepingu vorm. Lepinguga samas vormis tuleb sõlmida kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalnõuete kohta. Juhul kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti kehtib sama ka lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuse ülevõtmise kohta.
annaabi.ee 
