territooriumi ulatuses Suurema asustustiheduse korral on optimaalne ruumiline ulatus väiksem ja väiksema asustustiheduse korral suurem Igal hüvisel on küll ainulaadne pakkumise optimaalne territoorium, kuid tarbijal on ratsionaalne osta erinevaid hüviseid samast kohast Seepärast pakutakse hüviseid, mille pakkumise optimaalse territoriaalse suuruse vahemik osaliselt kattub, sageli samas asukohas • Nii kujunevad välja keskuskohad • Erinevatel tasanditel (erineva tasandi keskuskohad) Keskuskohtade ümber kujunevad välja asulad: kõrgema tasandi keskuskohtade ümber üldjuhul suuremad ja madalama tasandi keskuskohtade ümber väiksemad; Keskused omakorda tõmbavad ligi muid tegevusi (sidustegevusi); NB! Ruumilised majandussüsteemid moodustavad hierarhia: iga kõrgema tasandi ruumi sees on mitu madalama tasandi ruumi Kuidas informatsiooni asümmeetria mõjutab avaliku sektori efektiivsust? (vt ka 13) Turud, kus esineb informatsiooni asümmeetria ei toimi tõhusalt.
kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Üksiku indiviidi võimalused mõjutada turumajandust on väikesed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu riik ei peaks sekkuma. Thüneni mudel – selgitab erinevate toodete paigutumist ning maa majanduslikku väärtust. Alonso mudel – kujutab maa majanduslikult optimaalset kasutamist linnas. Christalleri linnasüsteemi mudel – linnalised keskuskohad paigutunud hierarhiliselt nende suuruse ja funktsioonide järgi. Linnamajanduse teooriate üldisteks probleemideks olid neoklassikalise majanduse lähtekohad. Nende hulgas idee vabast turust ja konkursist ilma avaliku sektori sekkumiseta. Lisaks peaksid inimesed käituma ratsionaalselt ja neil peaks olema täielik info erinevate linnade ja linnaosade kohta. 1C. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116)
Inimestel ühesugune sissetulek ning nõudmised kauba ja teenuste järgi Turuareaalid ja teeninduspiirkonnad katavad kogu territooriumi (maastiku) · Järeldused: Põhilisi funktsioone täitev turg-linn pakub kaupu ja teenuseid ümbritsevale alale. Selline linn paikneb keset turupiirkonda ja kannab nimetust "keskuskoht"; Kõige suurem pakutavate teenuste ja kaupade hulk on kõige kõrgemat järku ehk kõige kesksemal keskuskohal; Madalamat järku keskuskohad on turuks väiksematele piirkondadele ehk nende lävi on väiksem ning nende teenused on sagedamini vajaminevad (igapäevased), nt lasteaed- algkool.; Kõrgemat järku keskuskohtades on nii väiksemate keskuste poolt pakutavaid teenuseid kui kõrgemat järku ja unikaalseid teenuseid, nt. ülikool; Kõrgemat järku keskuskohtade mõju ulatus ehk tagamaa on suurem hõlmates ka väiksemate keskuste tagamaa; Teenuste taseme järgi on kujunenud ka asulate hierarhia. 30
Alfred Weber (1868-1958) uuris ettevõtete paiknemise tegureid eesmargiga anda soovitusi ettevõtjatele, kuhu nad oma käitised peaksid rajama. Niisiis on ta paigutusõpetuse looja, mille ta esitas oma raskestitõlgitava nimega peateoses "Tööstuste paigutamisest", mis ilmus 1909. aastal. Walter Christaller (1893-1969) jõudis enne surma ära näha oma teenete üldise tunnustuse, kuid temalgi tuli seda kaua oodata. 1933. aastal ilmus temalt raamat "Lõuna-Saksamaa keskuskohad". Peateemaks sisemise struktuuriga, keskuskohaks ja tagamaaks jagunevad terviklikud regioonid, põhjendatakse nende kujunemist ja geograafilise ruumi jaotumist nende vahel. Christaller on ilmselt lähtunud varasemate saksa ruumökonoomikute ja mõnede inglise geograafide oletustest ja vihjetest, kuid need välja arendanud majandusteaduslikult ja matemaatiliselt võrdlemisi hästi põhjendatud ruumikorralduse teooriaks, nn. keskuskohtade teooriaks.
Ta nägi seost linna asukoha ja suuruse ning linnaelanike tarbimiskäitumise vahel. Tema järgi eksisteerib ühiskonnas seaduspärane ruumiline muster, mis tuleneb konkurentsist ja kasumi taotlemisest. Tema eeldused: inimeste sooviks on osta vajalikud asjad võimalikult elukoha lähedalt ja odavalt ja kiiresti, kõige kasulikum on, et teenused ja tooted paiknevad üksteisele võimalikult lähedal, asjade ja teenuste müüjad tahavad saada maksimaalset tulu. Tema süsteemi mudelis on linnalised keskuskohad paigutunud hierarhiliselt nende suuruse ja funktsiooni järgi. Väiksemates linnades või asulates on olemas ainult põhiastme teenindus, mille geomeetriline nõudlusulatus on kõige väiksem. Ta on huvitatud eelkõige majanduse optimaalsest organiseerimisest. Idee oli selles, et teenuste või tarbimistoodete pakkujad maksimeerivad oma tyulu ning keskuskohtade arv on võimalikult väike, Erinevate astmete teenustel on erinevad ulatused ja piirid
juurdepääsupunktide (lennuväljade) suhtes; võrdle Heatrow ja Ülemiste rente. Linna südames on poed, ärialad. Neile järgneb tehaste vöönd ja siis elanike kodude vöönd. Weberi ettevõtete auskoha teooria: Ettevõtted paiknevad nii, et nende kulutused oleks minimaalsed. Christalleri keskuskohtade teooria: Keskuskohtade teooria püüab näidata, kuidas asulad paiknevad teineteise suhtes, kui suure ulatusega turgu suudab keskuskoht kontrollida ning miks konkreetsed keskuskohad toimivad külade, alevike või linnadena. Asula peamiseks eesmärgiks on pakkuda tooteid ja teenuseid ümbritsevale alale. Selliseid linnu võib nimetada keskuskohtadeks. Asulad, mis pakuvad rohkem tooteid ja teenuseid suuremas ulatuses, on kõrgema taseme keskuskohad. Madalama taseme keskuskohtadel on väikse ulatusega turg, mis pakub igapäevasemaid tooteid ja teenuseid. Keskuskohtade paiknemise määrab ära minimaalset kasumit tootva turu olemasolu.
Nt venelaste ja eestlaste kultuuriregioonid omavad ühiseid (toit) aga ka erinevaid (usk, keel) jooni. Piirid pole enmasti tervad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geo. Levikuga. Parem on rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast. 2) talituslik- pole enamasti kultuuriliselt homogeene. Tegemist on alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult. Nt linn, kogudus, talu jne. neil on olemas enamasti sõlmpunktid või keskuskohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni. Linnas-linnavalitsus, kirik- pastoraat. Saarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saab rääkida tuumaladest ja perifeeriast. Tihti on olemas kindlad piirid: riigipiir, talupiir. Samas võivad piirid olla ka hägused. Nt ajalehed- tehas on sõlmpunkt, kui lehtede levik on ebaühtlane, interneti puhul levik eriti raskestimääratav. Tihti ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid ei kattu
annaabi.ee 
