Filosoofid hakkasid seda ideed ise õõnestama ka kohe. Filosoof on loll, sest iga normaalne inimene toodab midagi, aga parim mida filosoof saab teha, on tõde esile tuua. Mõtlemine on probleem ja tegelikult üldse võimatu. Sofistide meelest ei olnud tõde üldse olemas. Selline situatsioon saab tekkida ainult linnas. Ateena Sparta Linnriik Maatsivilisatsioon, keskuseta Kultuurne, ühtne idee puudub. See-eest on filosoofia, Idealistlik, lakooniline. Ei teki kirjandust, juurat, juura ja loogika, mis moodustavad ühe terviku. filosoofiat jm - neid ei ole vaja. Püütakse leida tõde ja käituda õigesti. Autoritaarne - võim ei ole kontrollitav, rahvas on
sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. · Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. · Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi.
sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks. Alles hiljem võeti internet kasutusse ka tsiviilalal. Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi.
Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid. 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine), 7000-st maa-asulast 3300. Teiseks, 1990-ndate algus (külade ennistamine). Kandid (paikkonnad). Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, aelvikud, väikelinnad); enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; moodustavad keskuse ja selle ümber koondunud asulad (keskus+tagamaa); võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab
Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma” Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA) Võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis. Kriteeriumid: Valdade (193) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maa-asulate (173) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet); Maaliste maakondade – alla 50% linnalistes asulates; suurim linn alla 20 000 el. - (11) osatähtsus; Alla 20 km2 asustustihedusega omavalitsusüksuste osatähtsus, %
TURVALISUS. Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii, et oleks võimalik andmeid vastatsikkku vahetada ja arvutiressursse ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk – on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk nt ühes ruumis või majas. Laivõrk – laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- ja raadioliinide kaudu. Interneti ajalugu- loodi 1.september 1969. Maailmas esimene kindla keskuseta hajusvõrk. Tollal kasutati sõjanduses, kandis nime ARPANET. 1987 avati kõigile kasutajatele ja nimetati internetiks. Igal võrku ühendatud arvutil on IP-aadress. IP-aadress jaguneb akheks loogiliseks osaks – võrgu ja arvuti number. Esimene number neljast määrab ära riigi, kus arvuti asub. (Eesti aadressid – 192 ja 193). Domeeninimede süsteem DNS – domeene on võimalik jagada alamdoneemideks, neid veel omakorda jagada ja nii tekib hierahiiline nimede süsteem
· Klientidel on samasugused serdid (ahelaga mingi CA-ni, mida server usaldab) · Kliendi ja serveri vaheliseks autentimiseks kasutatakse TLS protokolli, mis laseb kummalgi osapoolel teist autentida; Firma oma CA on mõistlik siis, kui neid serte on väga palju. Üksikute jaoks on liiga kallis ja tülikas hallata. PGP · PGP (Pretty Good Privacy) -- teistsuguse lähenemisega süsteem · Usaldusvõrk -- iga kasutaja sertifitseerib oma tuttavaid · Tekib hajus võrk ilma tsentraalse keskuseta · Sertifikaadid on avalikud ja kõigile kättesaadavad · Isikutuvastus on reeglina nõrgem kui CA-del · Kompensatsiooniks on kahe inimese vahelise usalduse kontrolliks võimalik paljusid teid kasutada (läviskeem) · Kontrollija määrab ise, kuipalju ta mingit inimest usaldab · Sarnasem reaalsele elule kui hierarhia · Ei skaleeru eriti hästi · Töötab hästi tihedalt seotud kasutajagruppide sees SDSI, SPKI
annaabi.ee 
