Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Õistaimede paljunemine ja areng Õistaimede paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast
Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht vastu steeli, endoderm, koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud
Juure karvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid .Epibleemi all on suurtest parenhüümsetset rakkudest esikoor. Vanematel taimedel esikoore välimised rakukihid korgistuvad ja moodustavad epibleemi asemele eksodermi.Esikoore kõige sisemine kiht on endoderm.Puitunud endodermi rakkude vahele jäävad üksikud elusad läbilaskerakud ,mille kaudu toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine juure keskossa kesksilindrisse. Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrseid on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele ,nad on lühikesed ja piiramatud kasvuga .Okkad kinnituvad kimbuma või üksikult lühivõrsete tippu. Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. Selle keskosas on väike säsiosa ,mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud
Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht, endoderm (joonis), koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist
5 cm ülespoole, ulatudes umbes 10 cm-ni, rakud, mille küljes on juurekarvad. Juurekarvade poolt neelatud vee liikumine kesksilindri juhtsoontesse Vesi võib liikuda vooluna mööda rakuvaheruume (apoplasti) või rakust rakku plasmodesme mööda (sümplastne transport) või rakust rakku vakuoolide kaudu osmoosi toimel (transtsellulaarne transport). Apoplastne transport on väiksema takistusega ja seega kiirem. Läbi esikoore (cortex) rakkude liigub vesi kesksilindrisse, mis koosneb protoplasma kaotanud torujaks süsteemiks moondunud surnud rakkudest. Gaasimullikesed ummistavad juhtsooned ja takistavad neis vee liikumist (nähtus, mida nimetatakse embooliaks). Taime ladva poole juhtsooned hargnevad ja muutuvad peenemaks, lähevad üle leheroodudeks, mis omakorda hargnevad. Moodustunud väga rohkete peente soonte süsteem tagab tugeva kapillaarse tõmbejõu, mis suudab tõsta vee rohkem kui saja meetri kõrgusele. Taimede mineraalne toitumine
Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Juured moodustavad JUURESTIKU: sammasjuurestik selge peajuurega (sammasjuurestik kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele); narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt, kurekellukas, suures osas ka porgand, kaalikas, võilill), veesäilitusjuured (asparaagus,
vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur kontsentratsioon, põhjustab veemolekulide liikumist osmoosi toimel epidermisest cortex-isse. Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 8. Miks ei teki juurtes lülipuitu? 9
surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur kontsentratsioon, põhjustab veemolekulide liikumist osmoosi toimel epidermisest cortex’isse. Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus
annaabi.ee 
