Pärnu Eesti Põllumeeste Selts oli üks meie vanemaid eesti põllumeesteseltse (asutatud 1870. a), kes rajas samuti uue näituseväljaku Tallinna maantee äärde ning organiseeris siin ulatuslikke põllumaiandusnäitusi. Viimastel näitustel oli eriline osakaal veisekasvatusel. Ka paljud väiksemad kohalikud põllumeesteseltsid organiseerisid kursusi ja korraldasid näitusi. Keskseltsid ja -liidud Eesti Põllumeeste Keskselts alustas tegevust 1922. a Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti põllumeeste keskseltside liitumise teel. Keskseltsi ülesandeks oli eesti põllumeeste vaimne arendamine ning Eesti põllumajanduse igakülgne edendamine ja selle kasude kaitsmine. Tähtsamaks tegevuseks oli põllumajandusliku nõuande korraldamine (kuni 1931. aastani) nii kohapealsete kui ka erialainstruktorite kaudu. Loodi ka eribüroosid. Selts algatas maanoorte
Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi ja noorteorganisatsioone. Viimastest olid mõjukamad skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Ühelaadsete seltside ning nnende tegevuse koordineerimiseks loodi mitmeid katusorganisatsioone, nagu Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus, Eesti Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Eesti Maanaiste Keskselts. Olme Suured muutused toimusid igapäevaelus. Loodi uusi linnajagusid ja ehitati uusi modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi sündmusi. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja spetsiaalsete mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu.
ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. * Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid erakoole, eriti tütarlastele. * Esimese maailmasõja ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komisjoni. * Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. * 1917.a. sügisel sai Tõnissonist Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Oma sõnavõtus 1917. aasta
a. Tagant .Laulu-ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi-ja noorteorganisatsioone.(skautide ja gaidide malevad ,Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsenud Noored Kotkat ja Kodutütred,Noorte Meeeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing.) ühelaadsete seltside ja nende tegevuse kodeerimiseks loodi kaitseorganisatisioone(Ülemaaline Eeesti Noorsoo Ühendus,Eesti Haridusliit,Eesti Lualjate Liit,Eesti Maanaiste Keskselts.) Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid.Töötati välja mitu Eesti oludesse sobivat talukompleksi tüüpprojekti.Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud.Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu..Kasutusele tulid diivanvoodid,raamatukapid jm.Eelistati avarust,üha tavalisemaks muutusid kodumasinad
Eestlased ja lätlased nõudsid ka karistussalkade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid erakoole, eriti tütarlastele. Esimese maailmasõja ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komisjoni, mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid sõjapõgenike või muidu sõjas kannatada saanud inimeste abistamine, ent tegeles aktiivselt ka rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparandusettepanekuid.
III riigiduuma 1907-1912 Martin Schulzenberg Aleksander Terras 1. kohal Oktobristid IV riigiduuma 1912-1917 Jüri Oras Jaan Raamot Piimaühistud 1913. a. Seisuga oli Eestis 135 masinaühistut, 131 piimaühistut, 111 ostu- müügiühistut, 99 pangaasutust. Seltsiliikumine Kõik juba varem tekkinud seltsiliikumised püsisid. Pärast 1905. aast rev-i tekkis Eestis juurde rohkem kui 30 Põllumeeste Seltsi. 1910 loodi Eestimaa Põllumeeste Keskselts 1913 Põhja-Liivimaa põllutöö keskselts. Karskusseltside arv kasvas I MS eel. Samas hakati üha rohkem keskenduma oma peaeesmärgile. 1906 kutsuti kokku I üleeestiline karskluskongress. Olulised arengud võrreldes varasemaga tegid läbi laulu- ja mänguseltsid. Seltside jõukus kasvas (ehitati uusi seltsimaju) ja professionaalsus suurenes. 1906 Vanemuine ja Estonia asutasid oma professionaalsed teatritrupid. Mõni aeg hiljem professionaalseks ka Pärnu Endla.
annaabi.ee 
