SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa
SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast kuni keskrooni ja keskroo soonte läbihammustamine, et leht närbuks, kuid ei kukuks enneaegselt ära. Siis rullib ta ühe lehepoolme kokku, lehealakülg sissepoole, ning keerab teise poolme sellele mantlina ümber. Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa
· Kiilja alusega lehed. · Lakuva alusega leht jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Väljalõigetega lehed: · Hõlmine leht: väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest. (sulghõlmine, sõrmhõlmine ) · Lõhine leht- väljalõiked ulatuvad kuni 2/3 poole lehelaba laiusest. · Jagune leht: väljalõiked ulatuvad üle 2/3 poole lehelaba laiusest, mõnikord peaaegu keskrooni. · Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht. Liitlehed: · Msõrmjad liitlehed kinnituvad lehekesed kiirjalt leherootsu tipule. · Sulgjate liitlehtede osa koosneb iseseisvate sulglehelistest, mis kinnituvad paarikaupa lehe keskroole. · Paaritusulgjal liitlehel on tipus üksik tipmine sulgleheke. · Paarissulgjal liitlehel võib olla ka ainult üks sulglehekeste paar.
54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel 56. 57. ädalalill ROODUMINE sulgroodne 58. rööproodne 59. sõrmroodne 60. kaarroodne 61. LEHE LÕHESTUMINE sulgjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni 62. sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni 63. sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 64. sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 65. sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 67. sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 68. LEHE TIPP 69. terav 70. teritunud 71. ümar 72. pügaldunud 73
Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik Neerjas, nooljas, odajas esinevad soojalembeste liikidel Lõhestunud lehtede jaotus Hõlmised lehed- väljalõiked ei ületa veerandit lehelaba laiusest n harilik tamm Lõhised lehed- väljalõiked ulatuvad veerandist kuni peaaegu pooleni lehelaba laiusest n punane tamm Jagused lehed väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni n viirpuud Lehtede asetus e leheseis Vahelduv e spiraalne- igasse sõlmekohta kinnitub üks leht n kask, tamm, pärn Vastak- igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte sirel, vaher, saar Männaseline- sõlmekohta kinnitub kolm või enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile:
kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid. Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised – väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised – väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused – väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e
Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed Lehekeste asetuse järgi rootsul: ◦ Sõrmjad – lehekesed rootsu ülemises otsas, ühel tasandil, lahknevad radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus
võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid. Nende alusel jaotatakse lehed: hõlmised väljalõiked ulatuvad kuni ühe kolmandikuni lehelaba laiusest, lõhised väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e
annaabi.ee 
