Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile
vigastatud mängija abisaamisel. 8. Mängu alustamine ja taasalustamine Visatakse ,,kulli ja kirja", võitnud võistkond saab valida endale värava, mida ta esimesel poolajal ründab. Teine võistkond saab teha lahtilöögi esimesel poolajal. Võitnud võistkond teeb lahtilöögi teisel poolajal. Teisel poolajal vahetatakse väljakupooled. Pall seisab keskmärgil, lahtilööja lööb, teised võistlejad on väljaspool keskringi. ,,Kohtuniku pall" lahtivise pärast mängu peatamist põhjustel, mida ei ole reeglites mainitud. 9. Pall mängus ja mängust väljas Mängust väljas, kui: · Kohtunik on peatanud mängu · Pall on ületanud külg- või otsajoone Pall on mängus, kui: · Pall põrkab tagasi väravapostist või lipupostist ja jääb väljakule · Pall põrkab tagasi kohtunikust või abikohtunikust ajal, mil viimane on väljakul 10. Tulemuse arvestamine
Harjutus 43. Joonis47. Kolmikus 1 pall. Paar 1 ja 2 liigub vile peale sööduga üle välja, kaitse 3 püüab söötu vahelt saada. Harjutus 44. Joonis48. 1 võtab laua, söödab 2-le. Pall liigub läbi 3-e 4-le. Nüüd läheb 2 lauda ja 1 liigub viske positsioonile. Harjutus 45. Joonis49. Üksik mängija põrgatab ja paar ühe palliga söödab kiirusele. kes jõuab enne teise otsa ? Harjutus 46. Joonis50. Paar 1 ja 2 alustab otsajoonelt sööduga. Neljas sööt läheb keskringi 3-le kes söödab teisele tagasi. 2 jätkab üksi peale keskjoont: söödab äärele 4-le, saab tagasi ja läheb viskele. Teiselt poolt väljakut sama asi peegelpildis. Harjutus 47. Joonis51. 1 läheb põrgatusega keskjooneni . 2 liigub samuti kaitseasendis . 1 söödab 2-le. 2 kasutab erinevaid viskele minekuid. Harjutus 48. Joonis52. 1 põrgatab läbi koonuste teise korvi viskele. Siis paneb palli maha ja liigub kaitseasendis keskjooneni 2x edasi-tagasi.
Elukutseline korvpall sai alguse 19 sajandi lõpus. MÄNGUVÄLJAK Mänguväljak peab olema kõikidest takistustest vaba, tasane ja kõva kattega täisnurkala. Mänguväljaku mõõtmed on 28 x 15 m(LISAD joonis 1). Mõõtmed peavad olema piirjoonte siseservadest mõõdetud. Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14 m. Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ning ühevärvilised, eelistatavalt valged. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring. Keskringi raadius on 1,80 m, mis mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peab olema märgistatud väljaku keskele. Kui keskring on värvitud, siis peab ta olema sama värvi kui kolmesekundialad. Poolringid raadiusega 1,80 m, mõõdetuna ringi piirava joone välisservast, peavad olema märgistatud mõlemale väljakupoolele keskpunktiga vabaviskejoonte keskel. Keskjoon tõmmatakse otsajoontega rööpselt läbi kahe küljejoonte keskpunkti ja see peab ulatuma 15 cm üle mõlema küljejoone
Harjutus 43. Joonis47. Kolmikus 1 pall. Paar 1 ja 2 liigub vile peale sööduga üle välja, kaitse 3 püüab söötu vahelt saada. Harjutus 44. Joonis48. 1 võtab laua, söödab 2-le. Pall liigub läbi 3-e 4-le. Nüüd läheb 2 lauda ja 1 liigub viske positsioonile. Harjutus 45. Joonis49. Üksik mängija põrgatab ja paar ühe palliga söödab kiirusele. kes jõuab enne teise otsa ? Harjutus 46. Joonis50. Paar 1 ja 2 alustab otsajoonelt sööduga. Neljas sööt läheb keskringi 3-le kes söödab teisele tagasi. 2 jätkab üksi peale keskjoont: söödab äärele 4-le, saab tagasi ja läheb viskele. Teiselt poolt väljakut sama asi peegelpildis. Harjutus 47. Joonis51. 1 läheb põrgatusega keskjooneni . 2 liigub samuti kaitseasendis . 1 söödab 2-le. 2 kasutab erinevaid viskele minekuid. Harjutus 48. Joonis52. 1 põrgatab läbi koonuste teise korvi viskele. Siis paneb palli maha ja liigub kaitseasendis keskjooneni 2x edasi-tagasi.
*Kui pime liikuja puudutab takistust, peab ta algusesse tagasi pöörduma või saab trahvi... *Mulle praegast pähe turgatanu variant oleks selline; et kodinate vahel siiberdamise asemel võiks see kamp püüda kodinaid kokku korjata,- et kellel rohkem, see paar saab teiste üle irvitada voi niii... 9 Lauajalgpall Märkige laua lühemail külgedel kaks väravat. Kumbki mängija paigutab oma lauapoolele 11 nööpi, üks tumedad teine heledad. Keskringi asetatakse pall valge särginööp, mida püütakse vastase väravasse saata, nipsutades selle pihta oma nööpi. Mängijad nipsutavad kordamööda. Nööbid jäävad sinna, kuhu nad põrkasid. Selles minijalgpallis kehtivad samad reeglid, mis mänguväljakul. Palli külg- või otsajoone taha sattumist karistatakse küljesisseviske või nurgalöögiga. Kui ühe poole nööp puudutab vastase "pallita" nööpi, on see viga, mille eest antakse vabalöök või koguni 1 m karistuslöök.
Teisel poolajal vahetavad võistkonnad väljakupooled. Lahtilöök Lahtilöögiga alustatakse mängu: mängu alguses pärast arvestatud väravat teise poolaja alguses iga lisaaja (kui seda rakendatakse) alguses Otse lahtilöögist löödud väravat arvestatakse. Sooritus kõik mängijad on oma väljakupoolel lahtilööja võistkonna vastasmängijad on pallist kuni selle mängu löömiseni vähemalt 9,15 m kaugusel (väljaspool keskringi) pall seisab keskmärgil kohtunik annab signaali pall on mängus, kui ta pärast lööki liigub ettepoole lahtilööja ei löö palli teist korda enne, kui seda on puutunud mõni teine mängija. Pärast võistkonna poolt saavutatud väravat sooritab lahtilöögi vastasvõistkond. 11 Rikkumised / Karistused Kui lahtilööja puutub palli teist korda, enne kui seda puutub mõni teine mängija, siis: vastasvõistkonna kasuks määratakse vabalöögi õigus kohalt, kus rikkumine
võimlemispingi ja kõrgushüppemati, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasi tulles matil tireli ette, jookseb üle võimlemispingi ja annab tennispalli üle järgmisele võistlejale. TÄHELEPANU, START! detsember 2003. a. Krootusel 1. VÕISTLUS Vahendid: minikorvpall. Osaleb 7 poissi ja tüdrukut (igast klassist 2P ja 2T, “söötja” võib olla 2. - 4. klass). 6 tüdrukut istuvad võrdsete vahedega korvpalliväljaku keskringi joonel näoga ringi sisse. Nende selja taga seisavad poisid, ringi keskel on “söötja” poiss minikorvpalliga. Stardikäskluse peale hakkab ta söötma palli vastupäeva kaaslastele, kes seisava tüdrukute selja taga. Võistleja, kes on saanud “söötjalt” palli, söödab selle talle tagasi ja jookseb päripäeva ringi ümber kaaslaste, oma kohale jõudes jääb ootama uut söötu. Kui pall kukub maha, loetakse sööt toimunuks, kui selle
annaabi.ee 
