Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest annavad tunnistust arvukad kuumaveeallikad ja geisrid, sagedased väikesed ja mõnikord ka suuremad maavärinad
(1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.).
Põuaperioodil on tänu asjaolule, et päike paistab peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata. Aastas on keskeltläbi +31 kraadi sooja. Talviti +25 ning suvekuudel +40. Vesi meres on enamasti +28. Mussooni ajal, juuni- oktoobri kuus sajab rohkelt vihma, suvel enam. Õhuniiskus on kõrge. Esineb maalihkeid ja üleujutusi. Riigi lõunaosas on alati kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Tai on vahelduva reljeefiga maa. Riigi kirdeosas on Khorati platoo, keskosas keskplatoo. Riigi põhjaosa ja Kra maakitsus Malaka poolsaarel on mägised. Kõrgeim punkt on Doi Inthanon, mis asub 2576 meetri kõrgusel merepinnast. Madalikud ja tasasemad alad on rannikualadel ja riigi keskosas. Veestik on Tais tihe. Mäed on alguseks paljudele jõgedele. Suurimad on Mekong, Ping, Nan, Salweeni. Loodusvaradest leidub Tais tina, maagaasi, volframi, tantaali, puitu (peaaegu 50% Taist on kaetud lehtpuu metsaga), pliid, kipsi, pruunsütt, fluoriiti. Khai saar.
khmeeride võimu all) 19791989 Kampuchea Rahvavabariik (Vietnami toetatud valitsuse all) 19891993 Kambodza Riik (neutraalne nimetus ajaks, mil otsustati, kas taastada monarhia või ei) alates 1993. aastast Kambodza Kuningriik Loodus Geograafiliselt jaguneb Kambodza kuueks piirkonnaks: põhjaosas paikneb troopilise metsaga kaetud mäestik, kirdes troopilise metsaga kaetud ning rikkaliku loomastiku ja taimestikuga platoo, keskosas on madalal keskplatoo, kus kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja ube, ning lõunaosas on liivarannad ja tegeldakse kalapüügiga. 3 Pinnamood Umbes kolmveerandi Kambodzast moodustab MekongiTônlé Sabi tasandik, mille kõrgus merepinnast ei ületa üldjuhul 100 meetrit. See hõlmab riigi kesk- ja kaguosa. Riigi äärealadel paiknevad madalad mäed. Riigi idapiir Vietnamiga on samuti mägine ja selle
sügavuses, riigi edelaosas) ja Selle'i mäed (Massif de la Selle ehk Chaine de la Selle riigi kaguosas). Selle'i mägedes on ka riigi kõrgeim tipp La Selle (Pic La Selle; 2690 m või 2684 m või 2680 m või 2674 m üle merepinna). Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad kõrgustikud (Matheux' ahelik (Chaine des Matheux), Mustad mäed (Montagnes Noires) madalike ja tasandikega (Cul de Sac, L'Artibonite'i jõe org, Keskplatoo (Plaine Centrale)). Pealinn Port-au-Prince asub Cul de Saci madalikul. Riigi kirdeosas Cap-Haïtieni linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on Põhjatasandik (Plaine du Nord). 9 Kliima Valitseb troopiline kliima. Riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast.
Hathor: lembe-, tantsu- ja taevajumalanna, lehm. Thot: tarkuse, seaduse, maagia, kirjatarkuse jumal, kuujumal, paaviani peaga. Ptah: Memphise jumalus, käsitööliste ja kunstide kaitsja, nagu Hephaistos Amon: loomis- ja viljakusjumal Teebast. Tähtis Keskmise Riigi ajal Hetiidid ja hurrid 17-16. saj ja uuesti 14-13. saj Hattusili I: 17.saj vallutas Hattusa, mille muutis hetiitide pealinnaks ning pani aluse Hetiidi riigile, alistas Anatoolia keskplatoo, vallutas Süüria. Kuid riik vaibus 16-14.saj. Supiluliuma; 14.saj pani aluse Hetiidi suurvõimule: võitis Mitanni riiki, alistas enamuse Süüria väikeriikidest (Kades, Ugarit). Hattusili III: 13.saj viis pealinna tagasi Hattusasse ja ehitas linna ümber monumentaalse tsitadelli, templid, ringmüüri. Võitlused Egiptusega. 1255.a eKr sundis Assüüria esiletung lepingule Ramses II-ga: rahu- ja liiduleppe ning jagas vaidlusalased piirkonnad
kaarikuvägi, sõjaväe eliitüksus, egiptuse tekstidest. Aristokraatide seast tõusis esile kuninga suurpere või suguvõsa, mille hulgast määrati reeglina kõrgemad riigiametnikud ja allapoole seda jäi seltskond lihtkogukondlasi , kellest on andmeid suhteliselt vähe aga nad polnud allutatud bürkoraatlikule kontrollile, olid vabad ja riigist suhteliselt sõltumatud , omasid maaalasid. Sellisena valitsesti Anatoolia keskplatoo steppe, aga need osad mis jäid läänepoolde keskstepialast välja ja idapoolsed ,süüria ja meso põhjaosa need piirkonnad olid vasallriigid. Tuumikala oli keskel mida valitses kuningas, ümbritsetud vasallriigite vööndist kus olid valitsejad vasallkuningad, kes allusid siis kui nad pidid alluma,tahtsid lakkamatult mässata ja lahku lüüa. Kohalikud valitsejad tunnistasid hetiidi valitseja ülemvõimu . Carchemische pandi võimule kuninga poeg(asekuningas) Pealinn oli Hattuša
Anatoolia riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus Früügia. Anatoolia keskplatool endise Hetiidi suurriigi tuumikaladel kujunes I aastatuhande algul Früügia riik. Früüglased kuulusid tõenäoliselt indoeurooplaste hulka ja olid, kui uskuda kreeka ajaloopärimust, tunginud Väike-Aasiasse Euroopast umbes Trooja sõja aegadel, seega 12. sajandi paiku. Früügia pealinn Gordion Anatoolia keskplatoo loodeserval arenes 9. 8. sajandil tugevalt kindlustatud ja küllalt rahvarohkeks keskuseks. Hiljemalt 8. sajandil võtsid früüglased kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud kirja, võibolla kreeklaste vahendusel. Früügia kirja tunneme väheste säilinud monumentaalsete kaljuraidkirjade kaudu. Kreeka pärimuses kajastus Früügia hiilgus legendaarse kuningas Midase valitsusajana (tuleb eristada vähemalt kahte Midast: mütoloogilist tegelast, kelle puudutus kõik kullaks
annaabi.ee 
