B. Lükkab ümber selle, et ta on halb. Tema asemele pole kedagi panna, sellepärast pole mõtet valimis korraldada. Õigustab ennast (raadiokõne) C. Päts on oma võimu ajal normaalseid olusid eiranud. Isamaalidul puuduvad vaated ja sihid, tegevus on ühekülgne. D. Kiidab Pätsi, et keelas vapside tegevust. Kindlustas, et ei teki ühe partei diktatuuri *Parteisid on palju *Paremerakonnad põllumeeste kogud (K. Päts), Kristlik Rahvaerakond *Keskparteid Eesti Rahvaerakond (J. Tõnisson), Eesti Tööerakond, Asunike, Riigiametnike ja väikepõllupidajate koondis ehk asunikukoondis. *Vasakerakonnad Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti majandus 1919-1939 I Eesti majanduse olukord pealise iseseisvust: *nõrgenenud IMS, revolutsioonide, Vabadussõja tõttu II Eesti Vabariigi Maaseadus 10.okt 1919: *võetakse vastu Asutava Kogu poolt Vabadussõja ajal. Esimestena
moodustatud Seadusandlik valitsusel organ Erakonnad *Erakondi oli palju nimi juht Paremerakonnad *Põllumeestekogud Konstantin Päts *Kristlik Rahvaerakond -(ei tea) Keskparteid *Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson *Eesti Tööerakond *Asunike,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis Vasakparteid *Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei *Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
ideaalidele. Kui Eesti maareformi kava koostamisel arvestati peaasjalikult riigi sisemisi vajadusi, siis põhiseaduse puhul peeti enam silmas laiemaid arengutendentse kogu maailmas. Äärmiselt demokraatliku põhiseaduse mõju avaldus 1920. aastatel kõikjal Eesti sisepoliitilises elus. Eesti seadusandliku võimu esinduskogu -- parlament (Riigikogu) -- jõudis enne 1934. aastat kokku tulla viiel korral. Parempoolsed (põllumeeste erakonnad) hõivasid eri koosseisudes 2040 kohta, keskparteid (Tööerakond, Rahvaerakond jt) olid edukamad 1920. aastate keskel 3040 esindajaga, vasakpoolsete (sotsiaaldemokraadid) osaks langes 1530 kohta. Valitsusjuhi (Riigivanema) ametipädevuse määratles põhiseadus suhteliselt hägusalt: selle ametikoha juurde kuulusid nii täidesaatva võimu juhi -- ehk peaministri -- ülesanded, kui presidendile omased esindusfunktsioonid Ehkki Eesti elas aastatel 19181933 läbi enam kui 20 valitsuskriisi, ei ole põhjust käsitleda
nõuded. Eesti erakondade asetus vasak- ja parempoolsuse skaalal- vasakparteid- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik, Eestimaa Keskerakond: astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid: Reformierakond (liberalism)- lauskonkurents ettevõtluses kui ka avalikus sektoris, Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism). Keskparteid- Eestimaa Rahvaliit (raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka
kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid Parempoolsed parteid: Põllumeestekogu, Kristlik Rahvaerakond, Üleriigiline Majaomanike Seltside Liit. Keskparteid: Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond, Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllu- meeste Koondis, Rahvuslik-Vabameelne Partei. Vasakparteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Kommunistlik Partei. Põhiseaduslik kriis Põhiseadust kritiseeriti juba 1920. aastatest alates, kuna selle järgi on Riigikogul liialt suur võim. 1932. aasta augustis toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse eelnõule, mis kukkus napilt läbi.
· 1934 keskkoolireform · 1919 Tartu ülikool + Pallas, Konservatoorium · 1936 Tehnikaülikool · 1938 Teaduste Akadeemia 1925 Kultuurkapitali seadus. 6 sihtkapitali 8. 1919. a põllumajandusreform 9. Parteide tüübid kuni 1934, parteide keelamine (nn vaikiv ajastu). Punane rist, skaudid · Kuni 1934 palju erinevaid, siis ainult Isamaaliit · Parempoolsed Põllumeestekogud Kristlik rahvaerakond Majaomanike seltside liit · Keskparteid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste · 1934-36 Arstide · Majaomaike
-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid Erakond Eestimaa Rohelised ei seo end ühegi poliitilise ideoloogiaga Demagoogia valelike, ebareaalsete lubadustega rahva poolehoiu taotlemine. Populism poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata. Propaganda ideoloogiliste seisukohtade esitamine avalikkusele lihtsustatud kujul.
relvarahu. Psühholoogiline sokk, mis haavab rahvuslikku eneseuhkust. Paljud tavakodanikud ei mõista, et alternatiivi enam ei olnud. Ludendorff ei soovi kanda vastutust ja astub tagasi. Armee jätab ebameeldivad rahuläbirääkimised ehk kapituleerumise Saksamaa poliitikute hooleks (parlamentarismi algus Saksamaal). Saksamaal levib kulutulena ,,Pistodalöögi legend": Saksamaa armee oli võitmatu, aga võitmatu armee petsid Saksamaa reeturlikud poliitikud = keskparteid ja sotsiaaldemokraadid, poliitikud lõid pistoda armee selga. Sõjaväelased Ludendorff ja Hindenburg ei õienda valearvamust. Poliitikutest said patuoinad. Saksamaa liitlased sõlmivad üksteise järel relvarahu (1918) Entente'ga: 1. Bulgaaria 28.09.1918 2. Türgi 30.09.1918 3. Austria-Ungari 03.11.1918: Juba varem, oktoobris, olid alanud siserahutused (revolutsioon Viinis) ja keiser pidi troonist loobuma. Riik
annaabi.ee 
