Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad A...
EF = 2 Trapetsi pindala võrdub kesklõigu ja kõrguse korrutisega : S = k *h .Lõik EF on kesklõik. 32.Kolmnurga mediaan Kolmnurga mediaaniks nimetatakse kolmnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku. Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis. 33.Kesknurk Kesknurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis ja mille haarad lõikavad ringjoont. Kesknurka mõõdetakse kraadides. AOB on kesknurk 34.Ringjoone kaar Ringjoone kahe punkti vahele jäävat osa nimetatakse ringjoone kaareks. Kaart mõõdetakse kraadides. Kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. AB on kaar. 35.Ringjoone kõõl Ringjoone kõõluks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti. Kõige pikem kõõl on diameeter. 36.Ringi sektor Ringi sektoriks nimetatakse ringi osa, mis jääb kesknurga haarade vahele.
a : b = (a : n) : (b : n) 360 : 60 = (360 : 10) : (60 : 10) = 36 : 6 = 6 Jagavuse tunnused - kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega. Järkarvudeks nimetatakse arve, mis kirjutatakse ainult ühe nullist erineva numbri ja sellele järgnevate nullide abil. Ringjoone kesknurk on nurk, mille tipp on selle ringjoone keskpunktis ja mille haarad lõikavad ringjoont. Kesknurka mõõdab kaar, millele ta toetub. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte. Kolmnurkade võrdsuse tunnused: 1. Kui ühe kolmnurga kolm külge on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kolme küljega, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus KKK). 2. Kui ühe kolmnurga kaks külge ja nendevaheline nurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja nendevahelise nurgaga, siis need kolmnurgad on võrdsed ( tunnus KNK). 3
r läbitud kaare pikkus. Kuna l = r , kus r on liikumisraadius ja on kaarele l vastav kesknurk, siis v = . t rad Suurust = ehk ajaühikus läbitud kesknurka nim-se nurkkiiruseks . [] SI = 1 . Eelnevatest seostest t s r v2 v= ja = saame joon- ja nurkkiiruse seose v = r . Kesktõmbekiirendus ak = ja kesktõmbejõud t t r m v2
l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = , t kus l on läbitud kaare pikkus. Kuna l = r , kus r on liikumisraadius ja on kaarele l vastav r kesknurk, siis v = . Suurust = ehk ajaühikus läbitud kesknurka nimetatakse nurkkiiruseks t t rad r . [] SI = 1 . Eelnevatest seostest v = ja = saame joon- ja nurkkiiruse seose s t t v = r . Kesktõmbekiirendus ak = v ja kesktõmbejõud Fk = m v ( F = m a ). 2 2 r r
l Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil v = , t kus l on läbitud kaare pikkus. Kuna l = r , kus r on liikumisraadius ja on kaarele l vastav r kesknurk, siis v = . Suurust = ehk ajaühikus läbitud kesknurka nimetatakse nurkkiiruseks t t rad r . [] SI = 1 . Eelnevatest seostest v = ja = saame joon- ja nurkkiiruse seose s t t v = r . Kesktõmbekiirendus ak = v ja kesktõmbejõud Fk = m v ( F = m a ). 2 2 r r
Keha ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel jääb tema kiirusvektori v moodul konstantseks, kuid kiiruse suund muutub pidevalt. Ringjoonelise liikumise kirjeldamiseks võib kasutada raadiuse pöördenurka. Raadiuse pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius. Pöördenurka väljendatakse tavaliselt radiaanides. Radiaaniks (rad) nimetatakse raadiuse pikkusele kaarele vastavat kesknurka. Kuna ringjoone pikkus on 2R , siis nurk 360o võrdub 2 radiaaniga: 180 o 2 = 360o . Seega 1 rad = 57 o18' . 2. Joonkiirus Ringjoone kaare pikkus I, mille keha oma liikumisel läbib, on seotud pöördenurgaga järgmiselt: I = R. I Teepikkuse I ja aja t suhet nimetatakse punkti joonkiiruseks: v = .
kohas (mitte aga valikusõna sees!), ja jatkab seda järgmisel real (järgmistel ridadel). Antud materjalides on püütud valikuvõimalused kuvada ühel real, kusjuures järgmisele reale üle kantud valikud algavad uuesti rea algusest: NB! Alamkäsu Arc valikureas on võtmetähtedel A ja L uued tähendused: valik A näitab, et tahetakse määrata kaare kesknurka, aga L seda, et tahetakse väljuda kaare joonestamise alamkäsust sirglõigu joones- tamisele, seega. põhikäsku tagasi. Ka on näha, et kaks valikut algavad sama tähega C, ning keskpunkti ja joone sulgemise soovide eristamiseks on vaja sisestada vastavalt võtmesõnana kas CE või CL. Seega on ikka kindlam "ahvi moodi" klõpsata vastaval hallil väljal! ÜLESANNE I Pinnatükk
annaabi.ee 
