omaseid kohustusi. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, kuna need olid muutlikud ja püsimatud, tekkisid sagedased valitsuskriisid. Valitsuskriise tauniti ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke täita. 1930.aastate alguses tekkinud majanduskriisis süüdistati Riigikogu. Tehti ettepanek riigikogu õigusi kärpida või leida president. Tuli muuta 1920.aastal Asutava Kogu koostatud põhiseadust, et tagada presidendile laialdane võim. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis, nemad nõudsid eriti innukalt põhiseaduse muutmist. Enne 1934.aasta aprilli valimis, kus peeti Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu võitu kindlaks, toimus riigipööre, et seda takistada. Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil. Tekkisid ranged kontrollid ja piirangud, demokraatia, mille poole püüeldi põrmustati, tagajärjeks autoritaarne diktatuur. Kõik pöörati Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu vastu
püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit majanduskriis, siis süüdistatigi selles Riigikogu. Leiti, et on vaja leida meie vabariigile president ning riigkogu õigusi hoopistükis kärpida. Et aga leida riigile president, kes omaks laialdast võimu, tuli muuta põhiseadust, mille oli 1920. aastal esmakordselt koostanud Asutav Kogu. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis. Olid ju nemad need, kes nõudsid eriti põhiseaduse muutmist. Saavutanud oma tahtmise, nägigi uus põhiseadus ette, et loodaks riigipea ametikoht, kellel on laialdased õigused. Valmistel, mis pidid toimuma 1934.aasta aprillis, kavatsesid vabadussõjalased ka ise osaleda. Nende võidus oldi enam kui kindel, kuna nad olid väga populaarsed. Ka riigipea valimised oleks suure tõenäolisusega võitnud nende kandidaat- erukindral Andres Larka
Sisepoliitilised segadused, rahva rahulolematus riigivõimuga ning vapside nõutavad uuendused põhjustasid Vabadussõjalaste Keskliidu populaarsuse kasvu. Usun, et selline asjade käik oli igati loomulik, sest vapside usaldatavus oli sõjas tõestatud, riigi eesotsas asju ajavate poliitikute oma jäi aga kaugeks ja kaheldavaks. Seda süvendas teadmine, et mõned neist riigimeestest olid riigiaparatuuris olnud ka sõjaeelselt. Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes peagi välja poliitiline survegrupp, kellega võisid liituda ka vabadussõjas mitteosalenud. Rahva seas isegi ootamatult hästi vastu võetud liit ületas kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna ning seadis uues olukorras sihiks asjade parandamise riigis. See eeldas aga võimule tulekut. Siinkohal sattusid ohtu võimu armastama hakanud poliitilised juhtfiguurid. Kui 1934.aasta Riigivanemate valimise võitis ülekaalukalt vapside esindaja Andres Larka,
huve. Oma ülesannete täitmiseks teeb EJL koostööd teiste organisatsioonidega, riigiorganite ja -asutustega, kohalike omavalitsustega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eestis kui ka välisriikides; annab välja stipendiume sporditegevuseks; osutab sporditeenuseid, et hankida vahendeid jalgpallialase tegevuse korraldamiseks. EJL on FIFA liige alates 1923. ning UEFA liige alates 1992. aastast. EJL astus 1997. aastal Eesti Spordi Keskliidust välja. KASUTATUD ALLIKAD: http://www.wikipedia.org http://www.fifa.com http://www.uefa.com 15 16
Sarnaselt Europarlamendile kasutab see Komitee komisjonide ja raportööride süsteemi. Aastas valmib sellel Komiteel umbes 170 arvamust, milledest olulisemaid kantakse ette plenaaristungitel. Vastavalt Nizza lepingule on 27 liikmesriigi korral Majandus- ja Sotsiaalkomitees tööl 344 liiget ja sealhulgas Eestist 7 liiget. Siit on nähtav Komitee sisemise struktuuri suur sarnasus Regioonide Komiteega. Eestist kuuluvad kõnealuse Komitee koosseisu esindajad Ametiühingute Keskliidust, Teenistujate Ametiliidust (TALO), Põllumajandus- kaubanduskojast, Kaubandus-tööstuskojast, Tööandjate Keskliidust, Omavalitsusliitude Ühendusest ja Mittetulundusühingute Sihtasutusest. Komitee liikmed määratakse ametisse 4 aastaks eraisikutena EL-i Nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga. Komitee liikmed on oma töös asukohariigist sõltumatud ja saavad oma ametipalga EL-i Nõukogu poolt määratud suuruses.
esialgsed eesmäargid olid sarnased ta enda püüdlustega 1920.aastate esimesed poolel. Ta lõi kaasa Vabadussõjaliste keskliidus, olles 1931 - 1932 selle juhatuse abiesimees ning oli vabadussõjalaste liikumise raames 1931. aastal moodustatud Lahinguvendade Klubi üks asutajaid ja esimees. 1932. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude III kongressijärel lahkus Pitka koos Lahinguvendade Klubisse koondunutega keskliidust vastuolude tõttu Artur Sirki ja Andres Larka juhtimisel mõjule pääsenud radikaalse vooluga. 1933. aasta lõpul oli J. Pitka üks vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutajaid ja valiti selle esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet
annaabi.ee 
