agar-söötme alaosas on näha hulgaliselt bakterite kolooniaid, ülaosas aga hallitusseene koloonia. Bakterid ei ole asunud elama hallituse lähedale. Mis uurimisprobleemi püstitas A. Fleming? Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale. Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hüpoteesi teadlane püstitaks? Et penitsilliin on aine, mida hallitusseen eritab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel - 1)et päike neile peale ei paistaks 2) toatemperatuuril hoida. A. Fleming soovitas kasutada penitsilliini ainult arsti pandud diagnoosi korral ning vältida liiga väikeseid doose ja lühiajalist kasutamist. Miks võib antibiootikumide liiga lühiajaline või liiga väikeses koguses kasutamine takistada bakterhaigusteravimist - Antibiootikume kasutatakse selleks, et surmata või pärssida haigustekitajate levikut,
eritas, nimetas tct mdned kuud hallitusseenemahlaks ning ristis selle 7. mcirtsil 1929 penitsilliiniks. &ttp:ttet.witcipeaia () Mis uurimisprobleemi piistitas A. Fleming? 4 punkti Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale? Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hiipoteesi teadlane piistitaks? Et penitsiliin on aine, mida hallitusseen eraldab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel. 1) Et poleks otsest päikesevalgust 2) toatemperatuuril hoida A. Fleming soovitas kasutada penitsilliini ainult arsti pandud diagnoosi korral ning viiltida liiga viiikeseid doose ja liihiajalist kasutamist. Miks v6ib antibiootikumide liiga liihiajaline vdi liiga viiikeses koguses kasutamine takistada bakterhaiguste ravimist? Antibiootikume kasutatakse selleks,et surmata või pärssida haigustekitajate levikut,
7. Mis on taluvusala? Taluvusala ehk ökoamplituud. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. 8. Mis on optimaalala? Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus temperatuur gravitatsioon rõhk muld tuli vesi, hoovused (tuul ja vee hoovused) 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit niiskus atmosfääri gaasid soolsus toitained happelisus 11. Mis on kohanemine? Isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptsioon e. kohanemine 12. Mis on kohastumine?
6. Liigi levikut ja arvukust mõjutavad asjaolud - 7. Mis on taluvusala - Ökoloogiline amplituud ehk taluvusala on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 8. Mis on optimaalala - Optimum on ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit - Valgus(Päikesekiirgus - kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal,määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke.); Röhk(Oluline just lindude puhul , kes lendavad erinevates kõrgustes, kus ka erinev rõhk.); Tuli; Vesi; Muld; Temperatuur jne. 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit - Niiskus; Soolsus; Toitained; Happelisus; Atmosfääri gaasid. 11
Viimasel ajal püütakse 400-500 t aastas. Koelmutel sõltub sigimisedukus eelkõige piirkonna vee soolsusest ja hapnikutingimustest. 5 KOKKUVÕTE · Rannikumere kalakoosluses on toimumas A - karpkalalaste B - merekalade roosärg lest koger kohati tursk hõbekoger latikas karpkala nurg arvukuse tõus · Röövkalade haug, koha, suur ahven osakaalu vähenemine · Kaks keskkonnategurit, mida loetakse oluliseks: rida rekordsoojasid suvesid A soolsuse suurenemisega seotud hapnikureziimi paranemine mere sügavamates osades - B Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest
Muutunud kujuga verelibled ei saa veresoontes vabalt liikuda ning põhjustavad ummistusi. Enamik pärilikest haigustest kujunevad välja aga mitme geeni koosmõjus ehk on polügeensed ning seetõttu on nende esinemist veel geeniuuringutega raske avastada. Paljude haiguste, näiteks allergia, vererõhktõve, I tüüpi diabeedi ja Alzheimeri tõve puhul loovad geenid haiguse tekkimiseks eelsoodumuse, kuid haiguse välja kujunemine sõltub keskkonnateguritest. Kui inimene väldib keskkonnategurit, mis haiguse käivitaks, ei pruugi inimene haigestuda. Näiteks kõrgvererõhutõppe haigestumise käivitab tavaliselt liigne stress või soola liigtarvitamine. Paljud päriliku eelsoodumusega haigused võivad käivituda aga mõne teise haiguse, näiteks viirusnakkuse mõjul. Alzheimeri tõbi avaldub vananedes, alla 65-aastastel on haigus väga haruldane, kuid hilisemas eas kahekordistub haigestunute arv iga 5 aastaga. Mõned uurimused on leidnud, et Alzheimeri tõve riski suurendavad ravimata
sõnumi meedium (TV, raadio, ajaleht), sõnumi saaja/vastuvõtja ja sõnum ise. Grupiprotsessid Konformsus ehk sotsiaalsete standarditega kohanemin/muganemine; kuuletumine, ka kuuletumine autoriteedile; deindividualiseerumine. Deindividualiseerumine on omaenese individuaalsuse kaotus, millega kaasneb hälbivate käitumisele vastuseisu nõrgenemine oleme massis ja tunneme vähe individuaalset vastutust. Hälbivat käitumist toetavad 2 keskkonnategurit: vähenevad äratuntavad tunnused, mis mõjutavad karistuse tõenäosust (ananüümsus, mis omakorda suurendab agressiivsust) ja keskendumine situatsioonile mitte endale (ei mõelda tagajärgedele). Gruppidesse ühinemise põhjused: kaasasündinud grupilooma tung; grupiga on eesmärke saavutada kergem kui üksi; inimesed saavad gruppides sotsiaalse staatuse ja identiteedi; inimestele meeldib olla koos kaaslastega; inimesed on optimistlikud ja loodavad ühinemisest
järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1. Valgustatusest- valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni;: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2
valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1.valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2
annaabi.ee 
