Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus: Sisemine: tegevusvõime ja ulatus Välimine: tunnustus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine FAKTID: Maailmas etkel u 200 riiki Hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid. Riikide ühendused ja lepingud: ÜRO ajajärgu kasv Mitteriiklikud ühendused(INGO) vs GONGO... RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
Selle tulemusega uuendas ta loomade hoidmisviise ja puuride ning aedikute ehitust loomadele oluliselt sobivamaks. Tema uuendused loomade pidamisel võeti kasutusele paljudes maailma loomaaedades. Loomad reageerivad ja panevad tihti palju kergemini tähele märke, mida meie neile saadavad, kui meie märke, mida nemad meile saadavad. 8) Martin Krampen (1928-) – saksa semiootik, semiootikaprofessor Göttingenis. Ta on töötanud visuaalsemiootika ja keskkonnataju valdkonnas, olles ka professionaalne kunstnik. Sai tuntuks fütosemiootika (vegetatiivse semioosi) alase tööga, mis hiljem kujunes oluliseks suunaks semiootilises bioloogias e biosemiootikas. Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok. 9) Thure von Uexküll, et al– endosemioos – Thure panustas palju nii meditsiini ja biosemiootikasse. Alustas Glotteral
Reaalsuses aga räägitakse kõige pealt üldistest teemadest (nt vaata kui kole maja see ikka on, koliseb, kohutavalt libe tee jne) ja tasapisi tullakse isiklikele teemadele. Kõigepealt kombitakse teine inimene läbi nö ohututes ehk neutraalsetes teemades. Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid Grupitaju: pilt eri rühmadest Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Isikutaju Võtmetunnused Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid. Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus. Stereotüübid ja eelarvamused Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid 10 See kui võetakse kontakti selle kaudu, ..
Järgmiseks sammuks on kontakt ja vastastikune infojagamine e kompimine. Püütaks ennast ja teist paika panna üksikute tunnuste järgi. Tüüpiliselt käib see nii, et võetakse mitteisiklikud teemad(nt ilm) ja hiljem tullakse isiklike teemade juurde. Kombitakse inimene läbi sellistes teemades, mis on neutraalsed, kus ei ole ohtu konfliktiks või ebamugavaks olukorraks; otsitakse midagi ühist. · Grupitaju: pilt eri rühmadest · Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Stereotüübid ja eelarvamused Kui teine inimene on paika pandud, läbi kombatud, on olemas mingisugune pilt, suhtumine. Püsiv üldistatud suhtumine mingisse gruppi, inimtüüpi, mis põhineb varasematel kogemustel ning ei arvesta indiviidi eripärasusi. · Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid · Solomon Aschi pildikatsed Kõikidel inimestel on stereotüübid
n Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) n Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused n Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana n Suveräänsus: n Sisemine: tegevusvõime ja ulatus n Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine Koostöömudeleid n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reziimid n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne n Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju)
isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine – Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid – Grupitaju: pilt eri rühmadest – Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! • Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad • Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... • Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil
situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine - Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid - Grupitaju: pilt eri rühmadest - Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil
annaabi.ee 
