[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis. Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu, 1996 4. Järvik, M., Eetikast ja keskkonnamõistetest Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Koostanud A. Oja, Tallinn, 2003 5. Globaalprobleem. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid 6. Eetika. Kättesaadav: http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.htm
põlvedele võimalikult head elutingimused. 10 Kasutatud allikad 1. Eestimaa Looduse Fond - http://www.elfond.ee/ 2. Eesti Roheline Liikumine - http://www.roheline.ee/index.php 3. Hoia Eesti Merd - http://www.hem.ee/ 4. Munter, R. 1988. Keskkonnakaitse meetodid. Tln.: Valgus lk 12-13 5. Kiili, J. 2000. Sissejuhatus Keskkonnapoliitikasse. TTÜ kirjastus lk 49 6. Riigiportaal: Keskkonnakaitse -http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/keskkonnakaitse/?style=txt 11
teave saamise üks võimalustest on õhuseire. Õhusaaste taseme määramiseks on vaja mõõta saasteainete konsentratsiooni õhus. Tänu gaaside konsentratsiooni uurimisele saab aimu olukorra tegelikust tõsidusest. Allikad Anttila, P., Ojanen, M., Puakka, M., Vuorisala, T., Frey, T. (1996). Globaalsed Keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Rohtla, R. (2007). Keskkond 2006. Tallinn: Statistikaamet Nirgi, L.(2001). Keskkonnakaitse I. Tallinn Kiili, J. (2000). Sissejuhatus Keskkonnapoliitikasse. Tallinn: TTÜ kirjastus Kaasik, M., Sõukand, Ü. (2012). Osooni, ammoniaagi, vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi määramine välisõhus passiivsete difusioonkogujatega, mõõtmisjuhend GLOBE koolidele. Tartu: EFS Pleijel, H. (1993). Ökoloogiaraamat. Tallinn: HUMA Kaasik, T. (1990). Keskkonnasündmus. Tallinn: OLION Turkson, K. (2005). Õhk. Tallinn Eesti Keskkonnauuringute Keskus (2013). http://mail.klab.ee/seire/airviro/ [2012, Oktoober, 07] GLOBE (2013). http://www
Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp Tööst õppisin, et meie heaolu jaoks on oluline ökoloogiline tasakaalustatus, sest see kujundab keskkonna, kus me edaspidi elame. See on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Kõik inimesed peaksid keskkonda väärtustama ja hoidma, sest igasugune saastumine ei lase meil nautida tervislikku, turvalist ja meeldivat elukeskkonda. KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus · KIILI, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2000. · LEHTO, S., KALLE, H., RUUT, J., VAARIK, M. Parema keskkonna nimel. Tallinn: Eesti Loodusfoto, 2001 · Säästva Eesti Instituut. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Tallinn: OÜ Infotrükk, 2003. Veebiviited · Eesti Keskkonnaministeerium, 2006. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. [Online] Kättesaadav: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1105128/KS_loplil_r
sekkuda võimalikult varajases staadiumis. *Ühtses Euroopa aktis on sõnastatud selgelt printsiibid, mida Euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: *Ennetav ja (probleemide) vältimisele suunatud käitumine; *Saastaja maksab printsiip; *Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult selle tekkekohas; *Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamise. *Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille ohutuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta. *Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. *Alates 1973. aastast on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud
enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid, mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab printsiip, Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult nende tekkekohtades. Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille otsuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta. Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. Alates 1973. aastast on euroopa liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud
annaabi.ee 
