3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende ...
taastamist või asendamist. Euroopa Liidus reguleerib keskkonnavastutust keskkonnavastutuse direktiiv (inglise Environmental Liability Directive). Seda printsiipi kasutatakse eelkõige olukorras, kus keskonnale tekkivad negatiivsed mõjud on vältimatud. Antud printsiibi kasutamisel loodetakse maailm panna mõistma, et eelistada tuleb endi heaoluks keskonnasäästlikumaid lahendusi. Antud printsiip on EL keskkonnapoliitika aluspõhimõte ja paljud siinsed keskkonnaliikumised keerlevad selle ümber. "Saastaja maksab" printsiip võeti Eestis kasutusele alles 2007 aastal, kusjuures enamustes teistes Euroopa riikides oli see varemalt juba kasutuses. Seaduse eelnõu eesmärgiks tollal oli tagada keskkonnale tekitatud kahju tegelik heatamine, kuid nüüdseks on seda seadust laiendatud ning selle mõiste on samuti täienenud. Näiteks veekogu seisundi olulisel halvendamisel ei tasu kahju tekitaja mitte rahalist
aria Metsa HM09 Majandus- ja sotsiaalkomitee (EÜ lepingu artiklid 257-262) kuulub institutsioonide süsteemi juba 1957. aastast, EMÜ lepingu sõlmimisest. Loodi Rooma lepingu alusel erinevate majandus- ja sotsiaalsete rühmade huvide esitamiseks (Eerola, Mylly, Saarinen, 2001: 59) Komitee liikmed esindavad kolme suuremat rühmitust: tööandjad, töötajad ja teised huvigrupid ( põllumehed, käsitöölised, vabakutselised, tarbijate esindajad, teadlased, ühistud, perekonnad, keskkonnaliikumised). Regioonide komitee loodi Maastrichti lepinguga (EÜ lepingu artiklid 263-265) ja ta alustas tegevust aastal 1994. Komitee loomisega taheti luua kontakt EÜ institutsioonide ja liikmesriikide regioonide ning kohalike omavalitsuste vahel. Sarnaselt sotsiaal- ja majanduskomiteele on regioonide komiteel nõuandev roll ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ta avladab arvamusi õigusaktide kohta.
rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. Tunnusjooned: · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid · Toetajaskond on laialivalguv ja muutub · Probleemipõhised · Tegevus ei puuduta otseselt sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi · Otsesed aktsioonid, mitte lobism Tuntumad: naisliikumised, gei-ja lesbiliikumised, rahuliikumised, keskkonnaliikumised. 27. Poliitilise kultuuri definitsioon, olemus ja koostisosad/komponendid Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur: · Kujuneb ajaloolise arengu jooksul · Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Olemus: spetsiifilsed jooned. Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul
• Islamistid Sinine • Konservatiivsed erakonnad (briti konservatiivide eeskujul) • USAs demokraatlik (vasaktsentristlik) partei Pruun • Natsionaalsotsialism (fašism üldiselt) Roheline • Keskkonnaliikumised ja rohelised parteid • Islamistid (Hamas) • Agraarparteid Punane • Sotsialism ja kommunism • Sotsiaaldemokraatia • USAs vabariiklik (konservatiivne) partei Kollane • Liberalism Demokraatlik ühiskond Demokraatia päritolu
Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia, -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE. OTSENE SURVE- Mõjutatakse Rkg saadikuid, ministreid või tippametnikke. Äriühingud SOTS LIIKUMISED- Killustunud võrgustikud, toetajaskond muutuv, probleemipõhised, tegevus edendab ideid või väärtusi, otsesed aktsioonid lobismi asemel. Nt nais-, gei-, rahu-, keskkonnaliikumised. SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik (UK) või regionaalsetel huvidel põhinev. Nt SM, Prm, It, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa. Ühekojaline: Skandinaavia. Formaalõiguslik struktuur: spiiker (juhib igapäevatööd, tagada istungite korrakohane kulg); komisjonid/komiteed (võrdelised ministeeriumitega). Poliitiline struktuur: koalitsioon (kuuluvad valitsusse), opositsioon (kritiseerib valitsuse tegevust,
- Kuigi kodanikuaktiivsust piirati ja ühiskondlikud liikumised olid tugeva tsensuuri all, peeti huvi looduse vastu ohutuks toonase riigikorra suhtes. - Keskvõim talus loodusteadlaste tegevust ühiskondlike liikumiste organiseerimisel, kuna keskkonnateadlased olid riigivõimule kasulikud infoallikana loodusressurssidest, mida suurtööstuses ja põllumajanduses ära kasutada. - Gorbatšovi sula ja ühiskondlike liikumiste tsensuuri nõrgenemine - Keskkonnaliikumised seotud muinsuskaitse liikumisega, sotsiaalse õigluse ja vähemuste õiguste liikumistega. - Otseselt seotud vabadusliikumisega 1980ndatel. 25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel. - Eestis: - Eesti Roheline Liikumine (ERL) asutamine 1988.a. -fosforiidisõjast osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätk. Eraldus Eesti Rohelisest Liikumisest 1989.
annaabi.ee 
