Mitmetel põhjustel on see siiski vajalik. Seda näiteks looduskaitseks eraldatud summade õige paigutuse määramiseks, erinevate keskkonnaprojektide tulu võrdlemiseks, kaitse- ja taastamisprojektide olulisuse järgi järjestamiseks ning paljudel teistel juhtudel. Käesoleva töö eesmärgiks on anda põgus ülevaade ühe keskkonnakauba Vääna jõe hinna määramiseks sobilikest meetoditest. Samuti sisaldab töö põhjendusi, miks teised keskkonnakaupade hinna määramise meetodid antud juhul sobilikud ei ole ja tulemust ei annaks. 3 1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse.
maksta toetust. Ideaalis peaksid loodushoiu toetused katma kas saamata jäänud majandusliku tulu või kulutava summa töödeks, kuid reaalsus ei pruugi see nii olla. 2) Millist infot on võimalik saada erinevate loodusobjektide väärtuse rahalise ekvivalendi (kaup, milles väljendub teise kauba väärtus) hindamisel? Mida üks või teine meetod tegelikult hindab? Kuidas ühe või teise meetodi abil saadud teadmist looduskaitses rakendada? Turuhinna meetod mõõdab nende keskkonnakaupade või teenuste majanduslikku väärtust, mis on turul ostetavad ja müüdavad. Turuhinna meetodis kasutatakse standardseid majandusteaduse tehnikaid, et mõõta turul olevate kaupade majanduslikku tulu. Loovuse meetodit kasutatakse niisuguste ökosüsteemi toodete või teenuste majandusliku väärtuse hindamiseks, mis toetavad turustatavate kaupade tootmist. Meetodit rakendatakse, kui ökosüsteemi tooteid või teenuseid kasutatakse koos teiste sisenditega turustatava kauba tootmiseks.
Keskkonnakaubad. Neoklassikalise majandusteaduse kontseptsiooni kohaselt põhineb loodusressursside väärtustamine (hindamine) hinnatavate ressursside võimel mõjutada indiviidide heaolu. Ressursside rahaline väärtustamine võimaldab mõõta, kui suures ulatuses muutub heaolu. Eeldused keskkonnaväärtuste hindamiseks: 1) Keskkonnamuutus peab selleks, et omada (0-st erinevat) rahalist väärtust, olema indiviididele kasulik ja mõjutama nende heaolu. 2) Keskkonnakaupade väärtuse kogumuutus on kõikide indiviidide (keda konkreetne muutus mõjutab) heaolu muutuste summa. ,,Ühiskonda" mõistetakse indiviidide summana. 3) Erinevad väärtused peavad olema võrreldavad (ühismõõtmelised). Mingi hulk raha peab olema asendatav mingi hulga keskkonnakaubaga (keskkonnaväärtusega). 4) Võrdse väärtusega keskkonnakaubad peavad olema üksteisega asendatavad ilma, et heaolu väheneks. Keskkonna hindamine
mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne.
uuendusi toodetele, teenustele ja riiklikku poliitikasse ka avaliku ja erasektori vahenditest. Seetõttu on oluline, et keskkonnamõjud oleksid õigesti arvestatud ja turusignaalid peegeldaksid tegelikke keskkonnakulusid. See hõlmab põhimõtte „saastaja maksab“ süstemaatilisemat kohaldamist, keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist, tööjõu maksustamiselt saastamise maksustamisele üleminekut ning keskkonnakaupade ja teenuste turu laiendamist. Konkurentsivõime kava „Riigi eelarvestrateegia 2015-2018“ Esmatähtis eesmärk nr 7-Edendada keskkonnaküsimuste lõimimist ja tagada poliitika sidusus. Tegevusvaldkond hõlmab keskkonnaküsimuste tõhusamat lõimimist muude vadlkondade poliitikaga, nagu regionaal-, põllumajandus-, kalandus-, energia- ja transpordipoliitikaga. Poliitiliste algatuste keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju süstemaatiline hindamine ning
väljendatud nõudlus nende hüvede järele. Ühiskonna nõudlus kandub poliitilisse päevakorda ning riik hakkab tegutsema, et tagada hüvega varustamist administratiivsete mehhanismide abil. Nii kindlustatakse avaliku kaupade ja teenuste tootjate huvi varustada ühiskonda selle hüvega. 52. Toodang, saaste ja sotsiaalselt optimaalne tootmistase Sotsiaalselt optimaalne tootmistaseme saavutamine: Väliskulu haldamine: 1. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupade majandusliku väärtuse leidmine ja selle kasutamine tulu-kulu analüüsis; 2. ühiskauba tüüpi keskkonnakaupadele omaniku leidmine; 3. korralduslikud meetmed: - käsu-kontrolli meetmed; - majandusmeetmed Sotsiaalselt optimaalne tootmistase on see tase, milleni inimesed ostaksid seda toodetavat kaupa, kuid kui seda ületada, siis inimesed enam ei ostaks, sest nad näevad, et saastatakse keskkonnda jne. 53. Keskkonnakaupade väärtustamine, väärtustamismeetodid
annaabi.ee 
