SISUKORD SISSEJUHATUS Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis sätestab kolm põhiõigust, milleks on: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetlused ja juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus. Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele. 1. ÜLDISELT KONVENTSIOONIST Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal Taanis Århusis
ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. 7. Arhusi konventsioon. Århusi konventsioon käsitleb kolme teemat: juurdepääs keskkonnateabele; õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjus. Avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal keskkonnaministrite 4. konverentsil Taanis Århusis. 8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas, suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. Üheks oluliseks
kes maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna, kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged. III periood - Ettevaatusprintsiibi ja Integreerimisprintsiibi esiletõus. Kompleksne keskkonnakaitse. IV periood – Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): 1. Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. 3. Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu. 25 5. Saastaja maksab printsiip. 6
vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine keskkonnaasjus või kes on huvitatud otsustamisprotsessist EUROOPA ÜHENDUSE KESKKONNAÕIGUSE ARENG Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972
vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine keskkonnaasjus või kes on huvitatud otsustamisprotsessist 10.) Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972
vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine keskkonnaasjus või kes on huvitatud otsustamisprotsessist 10.) Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine, Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine) 1972
annaabi.ee 
