Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti inimesed ei tee vahet tava-, ja olmeprügil ega ka ohtlike jäätmete vahel. Prügi ei sorteerita ning visatakse minema teadmata mis see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid
Majanduslikult mõttetu ja keskkonnavaenulik - Kaevanduste ehitamiseks ja töökorras hoidmiseks oleks sisse toodud arvukalt võõrtööjõudu. - 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. - Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid. - Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine. - Esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon. - Tekkinud üldrahvalik vastuseis aitas kaasa fosforiidikaevanduste rajamise peatamisele, aga ka keskvõimu nõrgenemisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele. - Karola vastus: - 1987-88 NSVL-i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse
looduslähedase elukorralduse hoidmist, piirkondade tasakaalustatud arengut ning loodusvarade mõõdukat kasutamist). Eesti Roheline Liikumine on valitsusväline mittetulunduslik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on juurutada säästlikku eluviisi ja propageerida loodushoidu. ERLi liikmeskonda kuulub üle 900 inimese, kellest suurema osa moodustavad õpilased ja tudengid. ERL sai alguse 1988. aastal fosforiidisõja ajal, kui mitmed keskkonnaaktivistid koopereerusid, et võidelda fosforiidikaevanduste ehitamise vastu. Esialgu oli tegu pigem poliitilise liikumisega, kuid 1989. aastal eraldus ERList poliitikale keskendunud erakond Eesti Roheline Partei, mis nüüdseks on tegevuse lõpetanud, ja liikumist jätkas poliitikasse mittesekkuv ühendus, kelle tegevusvaldkonnaks sai peaasjalikult keskkonnaprojektidega tegelemine. ERLis saab eristada 7 erinevat rühma: energeetika ja atmosfääri, säästva tarbimise,
annab iga regulatsioon aimu majanduslikest jõududest, mis on selle poliitilise protsessi taga. Erihuvigrupid kasutavad poliitilist protsessi oma huvide saavutamiseks (st üritavad panna valitsejaid üldiste huvide asemel endi kitsastes huvides tegutsema), mis sageli toob kaasa ühiskonna koguhealolu vähenemise. Huvigruppe võib olla väga erinevaid nt ettevõtete ühendused, ametiühingud, tarbijate esindusorganisatsioonid, keskkonnaaktivistid jne Kuidas selgitada mitmete suhteliselt väikeste huvigruppide ebaproportsionaalselt suurt mõju? Grupi liikmeid on piisavalt vähe, et organiseeruda ja igal grupi liikmel on tehtava otsusega seoses suhteliselt palju kaalul, et olla nõus panustama (lobby, altkäemaksud jne) priisõitja probleem väike; teisalt on ka avalikkusel tervikuna palju kaalul, kuid mõju üksikisikule on liiga väike, et panustada ressursse protsessi mõjutamisse ja samas on osaliste
järelmõjud 1987-88 NSVL-i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid. Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine. Esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon. Tekkinud üldrahvalik vastuseis aitas kaasa fosforiidikaevanduste rajamise peatamisele, aga ka keskvõimu nõrgenemisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele. 27.Ida-Euroopa keskkonnaühendused1990ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid (kk.kodanikuühiskond 19 slaid)
· *Pärnust. Viimane sulailm on Pärnu lahe äärest jõe jää ära viinud ja ka rohkesti kalapüüniseid. Kalameeste kahju on suur. · 1957. aasta detsember oli Tartus sooja- ja kuivapoolne (2,2 ºC, 36 mm). Kilekotist saab sangadega saatan 23.01.2008 00:01 Nils Niitra, Tartu Postimees Sellal kui nii hiinlased kui ka londonlased piiravad või lausa keelavad kilekottide kasutamist, ei ole kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid. Ainuüksi Tartu Tarbijate Kooperatiiv müüs läinud aastal oma klientidele üle 1,2 miljoni plastkilekoti. Kui lisada sellele kõigi teiste siin tegutsevate kaubanduskettide omad ja tasuta jagatavad õhukesed kilekotid, tarbivad tartumaalased igal aastal kümneid miljoneid kilekotte. Ehkki Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri kinnitusel on kasvanud nende kundede osa, kes eelistavad osta kassast kaasa paberkoti, laiutab turul kile. Kilekott, mis oli veel 1980
turundajana tuleks alati vaadata, kas keegi on sinu organisatsiooni või kliendi kohta Vikipeediasse midagi kirjutanud ning kas see info vastab tõele. Korrektsetele faktidele saab e- turundaja alati ise lisada positiivseid fakte, edulugusid ja muud, mis üldmuljet organisatsioonist parandavad. Samas eetilise inimesena tuleks piirduda siiski tõe, tõe ja ainult tõega. Maailmas on olnud ka juhtumeid, kus ühe või teise teema eest võitlevad mittetulundusühingud (näiteks keskkonnaaktivistid või suurkorporatsioonide lobistid) on kirjutanud Wikipediasse hulga enda seisukohti toetavaid artikleid. Miks? Sest teatud ajakirjanike puhul, kes kasutavad info hankimiseks Wikipediat, näeb edasine protsess (väga lihtsustatuna) välja nii: 1) Keegi püüab ajakirjanikku veenda, et X on paha ja et sellest tuleks artikkel kirjutada. 2) Laisemat tüüpi ajakirjanik vaatab info kontrollimiseks, mida kirjutab Wikipedia, ning avastab,
annaabi.ee 
