Parlamendi tähtsaim õigus oli maksude määramine Laiemad majandusprobleemid olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid Monopol ainuõigus mingi toote valmistamiseks mingis regioonis või kauplemiseks teatud piirkonnas või kindla kaubaga Lisaks oma kohustustele sekkus parlament James I valitsusajal ka välispoliitikasse Kõikehõlmavalt hakkas parlament käituma Charles I võimuperioodil Charles I kuulutas välja sundlaneu, mida nõuti ka keskkihtidelt, koguti makse, mida parlamet polnud kinnitanud parlament pidas oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629. Charles I saatis parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta Raha hankimiseks taaselustati vanu unustatud makse Pikk parlament ja revolutsioon: 1640 parlament tuli taas kokku kuningas saatis parlamendi vähem kui kuu ajapärast laiali, kuna parlament oli tema poliitika hukka mõistnud ajalukku läks see kui Lühike Parlament
põhiülesanne on omaldi kaitse. Inglise parlament alates 1256: · Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi · Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid James I, Mary Stuarti poeg, pidas end jumala poolt määratud kuningaks ning talle olid parlamendi õigused vastuvõtmatud. Põhiprobleemiks maksude määramine ning tööstuslikud ja kaumabduslikud monopolid. Charles I rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist, kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. (Parlament pidas aga oluliseks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi - 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon kedagi ei tohi sundida makse maksma ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlamet; kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti, kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.) Charles valitses absolutistlikult,saates parlamendi 1629 laiali,
monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda ühel või teisel alal. James I sekkus ka välispoliitikasse. Parlamendile ei meeldinud kuninga orientatsioon Hispaaniale, keda peeti inglismaa vaenlaseks. Hõlmavamalt hakkas parlamenti kasitlema poliitikat Charles I ajal. Charles avaldas alguses proklamatsiooni, milles rõhutas,et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu-nõudis keskkihtidelt ja kogus makse mida parlament ei olnud kinnitanud. Par. Pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon- kinnitati elanikkond ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mis ei ole parlamendi poolt kinnitatud. Samuti ei tohtinud vangistada ega kellegi varandust võõrandada. 1629. Saatis Charles parlamendi laiali.(vang 11 parl. Liiget,teisimõtlejate jälitamiseks loodi erakorralised kohutorganid). Hakati taaselustama vanu
1603a sai Inglismaa valitsejaks JamesI(1603-1625), kes oli veendunud et ta on monarh Jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma tähtsaimaks õiguseks. CharlesI võimuperioodil(1625-1649) hakkas parlament käsitlema riigi poliitikat rohkem. Uus kuningas rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1628a vastu võetud Õiguste petitsioonis toonitati, et elanikkonda ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlament. Samuti tõhutati, et kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.1629a saatis CgharlesI parlamendi laiali ja püüdis edaspidi valitseda selleta
· 1603 sai valitsejaks James I o Oli veendunud et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest · Põhiküsimus oli maksudemääramine kuninga või parlamendi poolt · Majandusprobleemiks kujunes tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid · Parlament sekkus ka välispoliitikasse · 1625 kuningaks Charles I o Rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist o Kuulutus välja sundlaenu, mida nõuti ka keskkihtidelt o Kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud · Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi · 1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon o Elanikkonda ei tohi sundida maksma makse, mida pole parlament kinnitanud o Kedagi ei tohi vangistada ega kellegi vara võõrandada ilma kohtu otsuseta · 1629 saatis Charles I parlamendi laiali · 1640 tuli parlament taas kokku sest Charles I taotles raha sõjaks
Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda. Parlament sekkus James I ajal ka välispoliitikasse, neile oli vastuvõetamatu kuninga orientatsioon Hispaaniale. Veelgi rohkem hakkas parlament sekkuma Charles I võimuperioodil. 9 Charles I avaldas alguses proklamatsiooni, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti keskkihtidelt ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Parlament pidas aga vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1628. võeti vastu Õiguste Petitsioon, kus toonitati, et elanikkonda ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mida pole kinnitanud parlament. Kedagi ei tohtinud vangistada ega kellegi varandust võõrandada ilma kohtu otsuseta. 1629. saatis Charles I parlamendi laiali opositsiooni murdmiseks vangistati 11 parlamendi liidrit.