“Demokraatlik kodanikuharidus kriisi ajal” REFLEKTSIOON Käesoleva artikli teema, erinevate ühiskonnagruppide osalemine demokraatias, eeskätt just kriisi ajal, on kindlasti aktuaalne teema, millega iga inimene end kurssi võiks viia. Ka kriisivälisel ajal on kodanike osalus riigi valitsemises tähtis, kuna vaid nii saab tagada poliitika, mis rahva soove võimalikult lähedalt täidab. Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks. Mina, noore ja võrdlemisi poliitikakauge inimesena sellisest kodanikujaotusest varem palju ei teadnud ning minu teadmised piirdusid sellega, et leidub inimesi, kes otsuseid küsimusteta järgivad, ning aktiviste, kes iga hinna eest muutusi soovivad. Alari Kilp aga liigitas kodanikke tunduvalt rohkem süvitsi.
Kuni 14- aastaseks saamiseni oli tal võimalus minna Kopenhaagenisse näitlejaks, ta võttis selle pakkumise vastu, ilma et oleks kordagi kahelnud. Kuna tal oli suurepärane hääl ning ta suutis ilma probleemideta laulda soprani, võeti ta vastu Royal Danish’i teatrisse, mis oli tema eas erakordne kogemus. Kahjuks tema hääl muutus peagi, mille tõttu teatris olnud kolleegid soovitasid tal proovida luuletamist ning kirjaniku ametit.Võttes tõsiselt kuulda kolleegide soovitusi, keskenduski Andersen kirjutamisele ning luuletamisele. Jonas Collin, kes oli juba varasemast ajast soovinud Anderseniga kohtuda, kiindus koheselt tema andesse ja saatis ta viivitamatult huminitaargümnaasiumisse ning oli nõus maksma tema hariduse eest. Kui Andersen sai 22-aastaseks avaldas ta ka oma esimese raamatu, milleks oli „The Ghost at Palnatoke's Grave”. Kuna Andersen ei olnud just kõige nutikam õpilane, käis ta ka viis aastat Elsinore koolis. Ta lõpetas selle kooli aastal 1827
“ (Isejuhtivad bussid… 2017) Kuigi eesistumise raames toimunud pilootprojekt lõppes 2017. aasta augustis, on siiski oodata sellele ka järge. Loodetavasti saab 2018. aasta suvel väikebusse katsetama hakata ilmselt Pärnu tänavatel. (Isejuhtivad bussid… 2017) 12 KOKKUVÕTE Antud töö peamiseks eesmärgiks oli avardada arusaama isejuhtivate autode olemusest. Esimene peatükk keskenduski sellele, et lahti seletada tehnoloogiaid, mida isejuhtivates autodes kasutatakse. Kasutatavaid tehnoloogiaid on erinevaid ning kõike antud peatükk ei olnud kindlasti suuteline katma, kuid andis piisavalt vastuseid, et antud sõidukeid paremini mõista. Esimeses peatükis sai ka aru, et kuigi tehnoloogia areng on meeletu, on siiski veel murepunkte, mida peab kindlasti silmas hoidma ning arendama, enne, kui antud sõidukid saavad muutuda igapäevaseks osaks ühiskonnas.
Hippokratese koolkonnale oli omane hoolikas jälgimine ja loogilised deduktsioonid haiguste uurimisel, skepsis nõidade-posijate suhtes. Sedalaadi objektiivsuse ja täpsuse võttis oma töösse üle ka Thukydidese. 41. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. Nii Herodotos kui Thukydides jagasid põhimõtteliselt arvamust, et täpselt saab kirjutada vaid sündmustest, mida inimene on oma silmaga näinud. Thukydides keskenduski vaid see oma kaasaegsele ajaloole. Ka Herodotos väitis end lähtuvat autopsia printsiibist, ent kuna ta kajastas umbes 220 aasta vältel toimunud ajalugu, siis tegelikult järgis ta seda põhimõtet vaid osaliselt. Herodotos pühendas palju ka tavade, kommete ja muu kirjeldamisele, toetudes suuresti suulisele pärimusele. Herodotos oli jutuvestja tüüpi ajaloolane. 20. sajand soosis enam Thukydidest tema täpsuse ja objektiivsuse tõttu. Postmodernistlik
veenvalt, et tagada alluvate usaldusväärsus ja imetlus. Antud tippjuhid saabusid Washingtoni, et paluda miljardeid dollareid abiraha, sest autotööstus oli raskes seisus. Paraku oli nende saabumisviis väga luksuslik, nad lendasid kohale eralennukitega, jättes mulje, et raha on piisavalt, sest ainult väga heal järjel ettevõtted saavad lubada endale eralennukeid. Sellele järgnes meediaskandaal, sest nii meedia kui kongress keskenduski küsimusele, miks ja kuidas saavad rahahädas autotootjad lubada endale nii kalleid võimalusi. 4. Miks ei saa eestvedaja ega juht lubada endale nn halba päeva? Me suudame oma emotsioonidega nakatada teisi vaid hetkega. Kui me oleme positiivsed ja energilised, siis kandub see teistele üle, samamoodi juhtub ka negatiivse emotsiooniga. Kuna juht viibib pidevalt tähelepanu keskpunktis, siis peab ta arvestama, et ta nakatab oma
ei tegelenud, klarnetisti-saksofonistina aga loetakse H. Speeki esimeseks vabalt improvisee- rivaks puhkpillimängijaks Eestis (pianistide seas oli neid juba varemgi). “Improviseerimine sobis mulle nagu kinnas kätte,” on ta seda ise kommenteerinud. Hans Speegi küllaltki lühike elukutselise džässmuusiku tee lõppes Eestist lahkumisega 1943. aasta sügisel. Juba 1939. aastal oli ta astunud Tallinna Tehnikaülikooli, jõudnud 1944. aasta kevadel Soome kaudu Rootsi, keskenduski ta uuele erialale, õppides arhitektiks. Ka selles ametis tegi ta hiilgava karjääri, tõustes Stockholmi peaarhitektiks. Õpingute ajal ja hiljem noore arhitektinagi mängis ta aeg-ajalt džässi nii eestlaste kui rootslastega koos 229 , kuid see oli rohkem enda lõbuks ja ka majandusliku olukorra parandamiseks. 230 Kontserdilaval ta aga enam ei esinenud. 228 21.01.2005 Stockholmis. 229 “Estnisk swing”. Orkester Journalen 1944, sept. 230 Autori intervjuu H