Kavandatakse karjääriplaanid, toimub enda intensiivne arendamine. Kui saavutatuga rahul ei olda, siis võetakse ette olulisi muudatusi karjääris Karjääri keskmine etapp (31-50 aastased) inimesed on juba töötanud erinevatel ametikohtadel ja fikseerinud enda arengu põhisihi. Tehakse huvitavat ja tasuvat tööd, piisav võim, autoriteet ja vastutus. Kui etapi lõpus ollakse saavutatuga rahul, siis jätkatakse uhkustundega, rahulolematuse korral võidakse langeda nn. keskeakriisi. Karjäärikulminatsioon, osadel inimestel taandumine Karjääri hiline etapp (51-65 aastased) inimene on saavutanud töös oma maksimumi, püüab säilitada olemasolevat positsiooni ning kindlustada tulevikku. Kardetakse kaotada saavutatud taset ja sotsiaalset heaolu. Aktsepteeritakse karjääri lõppemist ning tehakse elust kokkuvõtteid. Rahulolevad inimesed pühenduvad oma hobidele ja tegelevad isendaga. Karjääriplatoo
ning kodust lahkumist. Ilmselt pole Ulla veel valmis selleks, et lapsed kodust ära kolivad. Lähtuvalt Maslow teooriast usun, et naisel on puudulik ühtekuuluvuse- ja armastuse vajadus. Ulla vajab enda ellu inimesi, kelle eest hoolitseda, kellele toeks olla, muresid kuulata, lohutada. Naine ei soovi lahti lasta oma lastest, sest siis pole tal kellegi eest hoolitseda, kellelegi süüa teha, pesu pesta, kellegi tagant koristada. Tihti peale satuvad sellises vanuses naised ka keskeakriisi või neil tulevad teatud naistehädad ning nad vajuvad sügavasse masendusse. Herzbergi faktoritest on Ullal täitmata inimestevahelised suhted. Tal ei ole kellegagi enam jagada muresid ja rõõme, ta ei saa suhelda oma lastega nii tihti kui sooviks. Ullal on tunne, et ta on nüüd üksi. Ta tahaks kolida lastele lähemale, et jätkata oma emalikku hoolitsust ning siis näeks ta oma lapsi tihedamini. Ullal on muud hügeenifaktorid ilmselt rahuldatud
(Tall 2012 : 12) 2.9. Hiline küpsusiga Perioodi vanuses 35.–55./60. eluaastani nimetatakse hiliseks küpsuseks ehk täiskasvanueaks. Küps täiskasvanu on võimalik loominguliseks tegevuseks. Perekonna tähtsus väheneb. Lapsed hakkavad suureks saama. Kui täiskasvanu töö pakub rahuldust, siis on selles perioodis võimalik jõuda tippu. (Inimese elukaar ... 2014) Keskeas hakkavad kehalised ning vaimsed võimed üha vähenema ja tervis halvenema. See võib kaasa tuua keskeakriisi. Keskeakriis on tõusu katkemise, oma võimaluste piiratusest teadlikuks saamise kriis. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Võimaluste ja võimete tipp on käes ja kõik saavutatu ei pruugi rahuldust pakkuda. Saavutamata jäänud eesmärgid teevad haiget. Võivad tekkida ka raskused lähisuhetes ja nende ebaõnnestumine. Laste valikud ei pruugi alati meeldida, kuid nende otsused ja valikud mõjutavad ka vanemate elu. Leppida tuleb ka oma vanemate vananemise, haiguste ja isegi surmaga
▪ otsus olla üksi ◦ Keskiga (40-65) ▪ kriisi tulek sõltub inimese mõtlemisest rohkem satuvad kriisi inimesed, kelle jaoks on välimus väga oluline (eriti naised) mõtlemine sellest, kui edukas on elu olnud, kui palju saavutatud (eriti mehed) toimuvad muutused füüsilises ja vaimses võimekuses, nendega kohanemine võib tekitada raskusi ja kriisi võimalused muutustega toimetulekuks: ◦ pole keskeakriisi – inimene lepib muutustega rahulikult ◦ hetkeline segadus – inimene mõtleb järele ja siis läheb edasi ◦ inimese elu pidev kriis – mitte ainult keskeas, vaid pidevalt kohanemisraskused ◦ keskeakriis – tekib pikemaajaline kriis, vaja ka järele mõtlemist ▪ Füüsiline areng: nägemisteravuse langus 40-50-aastastes kuulmise langus algab 20. eluaastal, vanusega hakkab kiiremini langema
stabiilsus saavutatud. Võetakse vastu ka uusi väljakutseid, laiendatakse võimeid – lapsed suured, majanduslikult polnud enne võimalik. Suhteid osatakse oskuslikumalt reguleerida ja neist rõõmu tunda – pole eesmärgipärased ainult. • Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – biases, arvatakse, et on mingi keskeakriis, saadakse tulemus, mida tahakse, küsitavaused metodoloogiliselt nõrgaks kohaks (longituudid näitavad, et keskeakriisi pole – keskkondlik artefakt) Galambos, N.L., Fang, S., Krahn, H.J., Johnson, M.D., Lachman. M.E. (2015). Up, not down: The age curve in happiness from early adulthood to midlife in two longitudinal studies. Developmental Psychology, 51 (11): 1665. Vanadus (alates 60-65 ish kuni 90, kus algab kiire taandareng)) • Biopsühhosotsiaalne mudel – bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne muutus • Vananemise teooriad
infarkti ja suri. Too mees oli alles 48-aastane. Minuga rääkides ütles Robert: "Kõige rohkem rabas mind arusaamine, et see oleksin võinud olla ka mina. Hakkasin elu üle järele mõtlema. Küsisin endalt: olen ma tõesti õnnelik? Kas mu elul on mõte?" Sageli sunnivad sellised kaotused meid seisma silmitsi küsimustega elu mõtte ja surelikkuse kohta. Võimalik, et nn keskeakriisi kutsuvad esile just nimelt sellised eksistentsiaalsed küsimused. Üks peamisi eksistentsiaalseid muresid, mis inimest piinab, on unistuste kustumine. Enamik meist unistab ja loodab midagi, mõned unistused on teadlikud, teised enamjaolt ebateadlikud. Unistatakse õnnelikust perekonnaelust, tööalasest edust. Sageli ei vasta tegelikkus loodetule. Ühel hetkel silmad avanevad ning inimest tabab
annaabi.ee 
