jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas lihtsam ja mitmekülgsem. . Helsingi on täna haige mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa aga kusagil kapillaarides kobrutab Võrumaa maastik ja see kummaline keel on mu kõrvale armas Võrtsjärve loksuvast emaüsast pressiti mind välja ühe jalaga Eesti- teisega Liivimaal kanti mind ilmale põlvkondade kaupa kiikusin keskmaa kesal kahe kase vahel ja kihutasin pruuskavas pulmarongis kirikusse ja koju pargipingil beibed lappasid annabellat seda õhukest ja libedat ajakirja mis käsib keelab ja müüb müüb lõhnaõli ilma milleta polevat kevadel lõhna müüb põsepuna ilma milleta peaks olema häbi kanda oma nooruse odavat ohakaõit mina loen meie alla kolmekümneste valgeid ja vallalisi käejooni oled tähtkujult ikkagi karu ja mina laanepüü mis peaks meid siin kinni hoidma?
· Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi · 30-110 cm, mürgine · Taim hõõrumisel iseloomuliku aromaatse lõhnaga · Õitseb juuli-september · Kasvab klibustel rannikutel, kuivadel tee- ja põlluservadel Harilik puju Artemisia vulgaris · Perekond puju · 30-190 cm · Kasvab kogumikena, varred on jäigad, lehed iseloomuliku puju lõhnaga, pealt tumerohelised alt valged ja viltjad.
16. MÕISTED Ainelised ajalooallikad töö- ja tarberiistad, ehted, relvad jne Ajalooallikad teadmised/esemed, mille põhjal on võimalik teada saada inimühiskonna varajasemast elust, kommetest jne. Arheoloogia muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal Arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega muististe rühm. Kaheväljasüsteem üks peremees pidas kahte maalappi. Üks neist oli ühe aasta kesal, teine kasutusel, järgmine aasta aga vastupidi. Kihelkond mitu küla moodustavad kihelkonna. Kirjalikud ajalooallikad Kiviaeg ajajärk, kus peamised tööriistad valmistati kivist- Linnus Maakond mitu kihelkonda moodustavad maakonna Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Muinasaeg ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust. Neoliitikum noorem kiviaeg. Paleoliitikum vanem kiviaeg. Pronks vase ja vase segamisel saadud metall. 17. DAATUMID
· Kevadel alustatakse kesaharimist koos suviteraviljapõldudega · Haritakse nn kihiviisiliselt: esmalt pindmine 5...7 cm mullakiht, umbrohtude tärkamisel teistkordselt 10...12 cm sügavuselt · Seejärel antakse sõnnik, mis küntakse mulda kergetel ja keskmistel muldadel 17...18 cm sügavuselt ning rasketel muldadel 2...3 cm võrra madalamalt · Kaks kolm nädalat enne taliviljade külvi tehakse korduskünd 22...25 cm sügavuselt Kesade harimine 2 · Kultuuridega kesal kasvatatakse sagedamini põldheina ja otra, viimastel aastatel ka rüpsi ning rapsi · Kesakultuurid tuleks koristada 20...25 päeva enne taliviljade külvamist seega juuli lõpp, augusti algus · Reeglina vajavad need põllud kündmist 22...25 cm sügavuselt · Kõikide kesatüüpide puhul tuleb külvieelsel mullaharimisel olla täpne - Optimaalne harimissügavus on 5...7 cm · Juhul, kui hariti sügavamalt, saab viga parandada külvieelse Rullimisega Sügisene mullaharimine 1
Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu, sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, paremaid relvu, peenemaid riidesorte, jms. luksuskaupu läänest, vastu vahetati karusnahku ja raha. 12. Vahenduskaubandus Novgorodist ja mujalt saadud toormaterjal müüdi kasudega edasi. 13. Adramaa sellega arvestati maa suurust, põllumaa, mida suudeti harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga 14. Kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili, kolmas oli kesal (kuni 19 saj. ) 15. 19 saj. alguses oli -45 kihelkonda (välisolu tõttu olid need liitunud maakondadeks) 8 maakonda:Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 16. 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227 17. 1201 a. piiskop Alberti poolt 18. Ümera lahing eestlaste ja sakslaste vahel 1210 a. , Ümera jõe ääres. Eestlased võitsid ülekaalukalt 19. Madisepäeva lahing. 21. sept. 1217 a. Langes Lembitu Kaupo, sai surmavalt haavata. Eestlaste ja
Ka sulane nokitses midagi tegi lusikaid, punus heinavõrku ja pastlapaelu. Naispere vuristas vokke kuni poole ööni ja hommikul algas töö jälle kella nelja, viie ajal. Sulane Juss jäi kevadel edasi Andrese tallu tööle. Aga Mai läks ära ja tema asemele tuli uus kaubelda. 7. Oru Pearu jääb alla Vargamäe Krõõda heledale häälele (X ptk.) Kevadel algas ka ühise kraavi kaevamine, mida tegi sauna Madis. Ühel päeval juhtus midagi. Eespere sead ja paar lehma olid kesal söömas, mida piiras kolmelt küljelt Eespere aed ja ühelt küljelt Tagapere aed. Äkki hakkas kesa kandis suur kisa ja karjumine. Kuna hääl kostis oma kesa poolt, siis perenaisele tuli hirm, et äkki on loomadega midagi. Ta ruttas vaatama. Seal nägi ta, et karjuja oli üleaia peremees Pearu ja tema juures on suur tükk piiriaeda maha lõhutud nii, et sead ja lehmad pääsevad augu kaudu Tagapere rukkisse. Krõõt kahmas lapse sülle ja jooksis kesale vaatama
Veiste kõrval kasvatati sigu ja lambaid, vähem kodulinde. Karjast saadi liha ja piima ning nahka ja villa. Lehmade piimaand oli siiski vilets ja sellele ei pööratud ka erilist tähelepanu. Karja kasvatamine sõltus heina- ja karjamaadest. Enamasti tehti heina looduslikelt aru-, luha- ja sooheinamaadelt. Heinamaade rohkuse tõttu oli veisekasvatus enam arenenud Lääne- ja Loode- Eestis. Karjamaadeks jäid viletsamad maalapid ning mets. Loomi karjatati ka kesal, peale vilja ja heina koristamist kõrrepõldudel ning heinamaadel. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Mesindus Mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Kroonik Henriku järgi oli liivlaste ja latgalite 1212. a
annaabi.ee 
