kõige väiksemalgi zestil, mis näitab hoolivust, sel kõigel on potentsiaali kellegi ellu rõõmu tuua. Sõnad ja teod võivad muuta maailma paremaks, aga ka halvemaks paigaks. Seepärast on oluline kasutada positiivseid sõnu, mõelda häid mõtteid, sest nende mõju on nakkav ka kõikidele teistele. Inimesele abikäe ulatamine, sõpruse pakkumine ei maksa midagi, kuid on väärt palju. Samamoodi ei jää keegi tegelikult igatsema neid paari rahatähte, mida tänavanurgal kerjav vanamees palub. Lihtne on kõvasti koti külge klammerdudes teisele poole vaadata ning teist nägugi tegemata edasi kõndida. Ei nõua palju kas või kord kuus kodutute või loomade varjupaigas abiks käia või vanu riideid heategevusele annetada. Kõik seisavad vähemalt kord elus valiku ees: mis on lihtne ja mis on õige. Meie valikud on need, mis näitavad, kes me tegelikult oleme, mitte meie võimed. Tegelikult ei pea inimene tegema teiste heaks midagi
Seas tramme väntab: jalutu ning näru. Päev-päevalt kestab nende õudne ist: On paigat kehi, rauast, puust ning traadist, On liitund nende nõelapist. On läbi veet karboolist, sublimaadist Neid heidikuid, ja liimind arsti taip- Mis sest, et veiditondiilma laadist Ja mõni nagu kirstust karand laip! On kerjav kätestki veel käiste torust, Saand sellest võikamaks see elav vaip: Kui osatelev oire surmaorust. Underit esitati korduvalt Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Marie Underit võib pidada ka eesti ballaadi meisterviljelejaks. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Underi „Lapsehukkaja“ räägib sellest, kui vallalisel naisel sünnib laps, mis ei ole ühiskonna jaoks aktsepteeritav.
tuleviku saamiseks edukus oluline , kuna kui sul pole edukust kukud sa oma ametikohal koheselt välja kui omanik näeb , et sa ei oska midagi või teed väga valesti. Edukus ongi oskus , et sa oskad midagi hästi teha , oskad käituda ja oma eluga toime tulek. Oma eluga toimetulek ongi kõige rohkem edukust vajav elukutse , kuna kui sul pole oma eluga toimetulemiseks piisavalt edukust ja sa ei viitsi seda ka õppida , siis oled sa üsna kiiresti ja ettearvamatult tänaval kerjav hulgus kuna sa ei ole osanud omaeluga midagi peale hakata. Sellepärast ongi meil tänavail vägapalju kerjavaid hulguseid kuna nad ei ole omandanud edukuse oskust oma elguga toimetulemiseks või on seda omandanud liiga vähe. Muidugi võib ka tänavale sattuda valede otsuste tegemise tõttu või , siis petta saamise tõttu. Kõik tegevused ja sammud tuleb enne mingi otsuse tegemise korralikult ja hoolikalt läbi mõelda ja seal tulebki mängu sinu oskus ehk edukus oma samme korralikult läbi
Sotsiaalpoliitikast rääkides ja kirjutades lähtutakse Eestis enamasti eetilistest, humaansetest ja üksikisikukesksetest põhjendustest. Arenenud riikides on sotsiaalpoliitika majanduspoliitika osa. Probleeme vaadeldakse kiretult, pragmaatiliselt ja isegi mõnevõrra küüniliselt. Kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on sotsiaalpoliitikal kolme sorti eesmärgid: eetilised, poliitilised ja majanduslikud. Harimatu, töötu, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus vaadata. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Tahetakse, et raskesse olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka ettevõtjad. Ettevõtjad teavad, et vaesed on alati olnud oma tegutsemistes radikaalsed. Kui
konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Järelikult, kui ühiskondliku hüve (nt puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse, tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil muul teel (nt üldkohustuslike maksudena). 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse
Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On avaldatud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaalpoliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku)
On aval- datud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaal- poliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, töövõimet, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine).