...........................................................................................................6 9.Õhuvahetus...............................................................................................................................6 10.Kasutatud materjal.................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Iga kerisega ruum pole õige saun. Hea saun nõuab pisut läbimõtlemist ning teatud ehituspõhimõtete järgimist. Uurime, mida asjatundjad on selle ehitamisel soovitanud silmas pidada. Pane tähele!!! Kindlasti tuleb vältida väljaulatuvaid naelu ja kruvisid, mis võivad kriipida ning kuumuses kõrvetada. Lava pikkuse arvutamisel tuleb aluseks võtta saunaliste arv. Igaühe kohta arvestatakse keskmiselt 60 cm istumisruumi. Lava peaks samas olema nii pikk, et seal saaks ka soovi
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need, mis on seotud õhuvoolude liikumise suunamisega ja ventilatsiooniga. Konvektsioon Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem tuleb ahjus puid ära põletama
Rehe elamu koosnes kahest suurest poolest rehetoast ja rehealusest . Rehetoas kuivatati partel vilja ja suitsu sees säilis vili väga hästi Rehepeks Rehetuba Reheahi ● Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu . ● kerisahjud olid ülilihtsa ehitusega: ümmargused raudkivid laoti üksteise otsa kuhilasse ilma mingi sideaineta, suuremad alla, väiksemad peale. Ahju lagi tehti piklikest, paarikaupa
kohtkindla pihustiga 1,2 m. Tsoon 2 haarab rõhtsihis ruumi tsooni 0 ja 1 piirist kuni sellega rööbitise 0,6 m kaugema püstpinnani, püstsihis ruumi põrandast kuni 2,25 m kõrgusel oleva rõhttasandini või kõrgema pihustini. Alusvannita dusi korral tsoon puudub. SAUNADE KERISE- JA LEILIRUUMID o Nõuded kehtivad nii elektrilise kui mitteelektrilise kerisega saunaruumile, ei kehti pidevalt auruga täidetud leiliruumile. Kaitseaste peab olema minimaalselt IP24. isolatsioon peab vastama kaitseisolatsiooni nõuetele, metallmantliga kaablite kasutus on keelatud. Juhistik olgu maksimaalselt lühike. Leiliruumis ei tohi olla pistikupesi. o Tsoon 1 võib paikneda ainult keris ja selle juurde kuuluvad elektriseadmed
katused moodustavad 90--100% kõigist katustest. Teistes maakondades oli neid aga 70--80%. Loenduse andmeil pole rookatuseid eraldi esile toodud ning nad arvestati nähtavasti õlgkatuste hulka. 1922. a. rahvaloenduse kohaselt oli õlg- ja rookatuseid kõige rohkem Läänemaal 81,5% ja Saaremaal 87,4% (Tihase 1974: 66). 3.3 Ahjud "Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida 11 nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu" (Tihase 1974: 104). Joonis 4. Kerisahi (Kerisahjud. Vikipedia) Joonis 5. Umbahi (Umbahjud. Vikipedia)
temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatemperatuuri sellega, et suurendavad higistamist aitamaks inimese siseelundite temperatuuri normaalsena püsida. Samal ajal lõdvestuvad lihased ja langeb keha soojusakumulatsioonivõime. 1.1.2. Leilisaun Leilisauna köetakse kerisega nagu soome saungi. Soome saunaga võrreldes on õhk leilisaunas aga tunduvalt niiskem, aga saunaskäimise protseduurid sarnased. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu või veega. 1.1.3. Aurusaun Türgis on aurusaun ehk hamam säilinud tuhandeid aastaid ning toonud meie kõnepruuki ka mõiste «türgi saun». Aurusaun levis ka Põhja-Venemaale, kus see sai nimeks banja. Ehtne russkaja banja on ju samuti tüüpiline aurusaun
Kui tainas enam käte külge ei jäänud, raputati sellele jahu peale ning nõu kaeti kaane ja riietega soojalt kinni. Vanal ajal olid rehielamutesse ehitatud ümara või ovaalse põhiplaaniga kerisahjud. Hiljem tehti juba suuremad nelinurkse põhjaga küttekolded, kuhu mahtus palju leivapätse korraga küpsema. 19. sajandi viimasel veerandil tulid kasutusele uuemat tüüpi ahjud. Põhja-Eesti rehetubades olid need nüüd võlvitud kerisega ja vanadest ahjudest palju väiksemad. Vanad ahjud olnud nii suured, et pool peret mahtunud sisse. Nii olevat öeldud Viru-Nigulas (Moora, 1991). Leivaahju köeti tavaliselt kuusehalgudega, mis põlesid kiiresti ja ergu tulega. Kaske peeti liialt suure kuumuse andjaks. Hagu leivaahju kütmiseks ei kasutatud. Leivad pandi ahju leivalabidaga. Enne seda lükati söed roobiga koldesse ja pühiti ahju põrand ahjuluuaga hoolega puhtaks. Kui ahi oli puhas, prooviti kuumust. Selleks visati peoga jahu
üsmaa uus maja (1926) kalliks pidamist. Foto raamatust ,,Mu kodune Eestimaa'' Lapsepõlvekodu nägi välja nagu 20ndate aastate talukompleksidele omane: elumaja oli ehitatud ümmargustest jämedatest palkidest, katus oli aga tehtud õlgedest, millel rohetas sammal. Elumajas asus üks suur kamber, kus söödi, kaks väikest kambrit, kus magati, köök, sahver ja rehetuba. Rehetoas paiknes suur kerisega ahi ja ahju kõrval leivalõime, milles sõtkuti leiva tainast. Ahjus küpsetati leiba ja kerisel kala. Rehetoa seina taga oli aga rehala, kus elasid talvel loomad, õue keskel puuraketega kaev. Talu juurde kuulus ka ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed õuna-, ploomi- ja kreegipuudega, kopliväravas põline kask linnupesadega. Väravast väljas oli veel sepapada ja koppel hobuste, lehmade ja lammaste jaoks. Toa taga rohetas mudane tiik, mis
annaabi.ee 
