aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. · Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Kuvarid · Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid
märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama”. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri
Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolmnuppu (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Hiirele võib olla lisatud ka kerimisratas (wheel), mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Hiire põhitegevused (vasaku nupuga) on järgmised: osutamine (pointing) hiirekursori viimine objektile hiirt matil libistades. Sõltuvalt olukorrast võib nüüd hiirekursori kuju muutuda. Meelde tuleb jätta, et noolekujulise kursori korral on osutuskohaks noole tipp. klõps (click) hiire nupu alla vajutamine ning seejärel kohe vabastamine. Hiireklõps sooritatakse sellel objektil, millel asus kursor nupu vabastamise hetkel
Topeltklõpsu abil saab nt. Programmi ikoonil aktiveerida vastavat programmi. Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü. 3. Lohistamine Lohistamiseks nimetatakse allavajutatud klahviga hiire liigutamist alusel. Jõudes soovitud kohta hiir vabastatakse. Nii saab näiteks selekteerida tekstilõiku, et seda edasi töödelda. Tavaliselt on hiirel kaks nuppu kuid on ka rohkemate nuppudega hiiri. Näiteks võib olla lisatud kerimisratas, mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Hiire iseloomustamisel on oluline tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi- dotch per inch). Tundlik hiir on hea hiir, ent vahel osutub kasulikuks hiire tundlikkuse vähendamine.
siis halvemal juhul on ta tuksis, paremal juhul ei tööta klahvid korralikult. 26. Tee märgisamm laiemaks 3 p võrra. Klaviatuuri kasutamiseks oleks ainult üks lühike juhis. Klahve ei maksa väga kõvasti lüüa. Igasugune mängimine tapab klaviatuuri päris kiiresti ära. 27. Tee tekstis märgisamm tihedamaks 2 p võrra. Hiirepeaminetööklahvonvasak. Viieskursorimõneleikoonile jaklõpsutadeshiirevasakut klahviharilikultmidagitoimub,avaneb uusakenvõi käivitubprogramm. Kerimisratas e.scrollinupp võimaldab pikkidokumente edasi-tagasikruttida. 28. Märgista järgmises loetelus erinevad pealkirjad erinevate laadidega (pealkiri1, pealkiri2), nummerda (mitmetasemeline loend) 1. Pealkiri1 1.1.Pealkiri 2 1.1.1. Pealkiri 3 1.2.Pealkiri 2 1.2.1. Pealkiri 3 1.2.2. Pealkiri 3 2. Pealkiri 1 2.1.Pealkiri 2 2.2.Pealkiri 2 2.2.1. Pealkiri 3 2.3.Pealkiri 2 3. Pealkiri1 3.1.Pealkiri 2 3.1.1. Pealkiri 3 29
üksuste lohistamiseks. Hiire lisanupu (tavaliselt parem nupp) abil saate kuvada toimingute või valikute menüü, mille käsud sõltuvad sellest, mida te klõpsasite. See menüü aitab toimingute tegemist kiirendada. Hiire lisanupu vajutamist nimetatakse paremklõpsamiseks. 5 Enamikul tänapäevastest hiirtest on ratas, mis muudab dokumendi kerimise hõlpsamaks. Kerimisratas võib toimida ka kolmanda hiirenupuna. Hiirega klõpsamine Viige kursor mõnele üksusele ekraanil ja vajutage põhinuppu. Hiirega topeltklõpsamine Viige kursor mõnele üksusele ekraanil ja vajutage kaks korda kiiresti põhinuppu. Kui topeltklõpsamine ei õnnestu, paremklõpsake üksust ja valige seejärel avanenud menüüst esimene käsk. Üksuse lohistamine hiirega Viige kursor mõnele ekraaniüksusele, vajutage põhinuppu, hoidke seda all ja lohistage üksus
annaabi.ee 
