Teine väga oluline asi, mida tuleks silmas pidada ja vältida, on kiiruse ületamine. Väga palju õnnetusi on juhtunud, kui inimesed pole piirkiirusest kinni pidanud. Seda eelkõige just maanteel, aga ka linnasiseselt. Tuleks meeles pidada, et liiklusohtliku olukorra tekitamine seab ohtu nii sinu kui ka kaasliiklejate elu. Teine väga tähtis punkt on ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine. Väga positiivne on see, et üha enam tekib igale poole kergliiklusteid, kus saab nii jalgrattaga ja rulluiskudega sõita kui ka lihtsalt jalutada. Nii on jalakäiad, ratturid, rulluisutajad jne rohkem kaitstud suuremate sõidukite eest, mis omakorda vähendab õnnetuste riski. Ka ühistranspordiliiklus on suureks probleemiks linnades. Tipptunnil on ühistransport inimestest nii pungil ning võimatu on bussi ära mahtuda. Paljud jäävad ka seetõttu tööle või kooli hiljaks. Kõige lihtsam lahendus oleks panna liinidele, kus sõidab kogu aeg palju inimesi,
pidada ka mõningaid näpunäiteid. Sporti tuleks teha regulaarselt ja vastava koormusega, vastasel juhul võib sport muutuda elule ohtlikuks, kui panna endale liiga suur koormus peale. Sporti tuleb teha regulaarselt, kuna kui sa ükspäev teed ja teine päev ei tee, siis see ei anna sulle mitte midagi. Sportimine mõjutab ka meeleolu. Kui inimene teeb sporti siis tunneb ta ka ennast paremini. Inimeste tahtmist sportida saavad motiveerida mitmed asjaolud, sealjuures ka riik, rajades kergliiklusteid, spordihooneid jms. Sellised on siis meie mõtted, kuidas oma eluviis tervislikuks teha, tuleb iga päev käia värskes õhus, süüa tervislikult ja harrastada sporti, sest see milline on meie tervis tulenebki ju sellest, kuidas me toitume ja kuidas või kui palju teeme sporti. Aitäh kuulamast!!
2. Pakendikäitlus tuleks teha kohustuslikuks kõigile ja selle üle tuleks teha järelvalvet. Paljudes piirkondades ei ole vaja pakendit sorteerida. See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenazöörile väntama. 5. Suurendada inimeste keskkonnaalalist teadlikust juba varakult. Kohutsulikus korras võiks anda noortele, juba alates lasteaiast alates, loenguid keskkonnasäätlikuse vajalikkusest ja kuidas seda teha. 6. Riik võiks maksta nendele majapidamistele toetusi, kes sorteerivad oma prügi
Läbi projektirahal põhineva tegevuse on võimalik panustada ühiskonda asjade või tegevustega, mis muidu rahastust ei leiaks ning ära tehtud ei saaks. Näiteks saab läbi Euroopa Liidu fondide taotleda toetust asjadele, millele kogukonna rahakott üksinda peale ei hakka. Näiteks laululava või mänguplatsi renoveerimine või ehitamine. Projektipõhist rahastust kasutab ära ka riik, kes ehitab maanteid ja renoveerib koolimaju, rajab kergliiklusteid ning ehitab loodusesse vaatlustorne. Läbi projektide on reaalselt võimalik parandada inimeste elukvaliteeti. Konkreetne näide on kindlasti veetorude renoveerimine ning kaasajastamine, mis vahepeal aktiivselt toimus. Eesmärgiks oli parandada joogivee kvaliteeti. Euroopa Liidu fondid on läbi projektide panustanud oluliselt Eesti riigi arengusse. Päris suur osa mingi ettevõtmise eelarvest võib tulla just fondidest, sest ilma nendeta ei pruugiks need ettevõtmised üldse teoks saada
käes või võib spordiriigi mõiste defineerida ka aktiivse eluviisi jârjest suuremat levikut ja rahva osavõtlikkust erinevatel spordiüritustel? Võttes arvesse meie riigi väikest rahvaarvu, siis võib päris kentsaka koguse sporditähti kokku lugeda, kelle vägiteod ulatuvad tagasi lausa eelmise sajandi algusesse, kui mitte veel kaugemale. Tervisespordi harrastajate arv kasvab märgatavalt igal aastal. Oma panuse sellele annab riik, rajades aina enam kergliiklusteid, välijõusaale, erinevaid matkaradu. Seoses huvi kasvamisega aktiivse eluviisiga seoses, korraldatakse ka järjest enam spordiüritusi nagu näiteks maratonid, elamusretked jne. Praeguseks on võimalused tervisespordi harrastamiseks välitingimustes kasvanud samale maale, kus 10 aastat tagasi oli Soome. Areng on märgatav! Siinkohal jääb meie igaühe individuaalseks kohustuseks füüsiliselt aktiivne olla ja and aka oma panus sportliku eluviisi edendamiseks Eestis.
avalikkus. Linnaruum on ligitõmbav, mitmekesine ja turvaline elu-, töö- ning puhkekeskkond, mis arvestab piirkonna loodusliku, ajaloolise ning kultuurilise eripäraga. Nüüdisaegsed, säästlikud ja loodussõbralikud tehnoloogialahendused moodustavad harmoonilise koosluse ajalooliste arhitektuuriväärtustega. Puhas õhk ja vesi on kõigile kättesaadavad, ebasoodsate keskkonnategurite (saaste, müra, kiirgus) mõju on minimaalne. Inimkeskses linnaruumis eelisarendatakse kergliiklusteid. Pargid ja rohealad on korrastatud, uuendatud ning pakuvad inimestele nii töö- kui ka puhkekeskkonnana igal aastaajal tegevust. Toetame loodusliku mitmekesisuse säilitamist ja loodusvarade tõhusat kaitset, samuti keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete väljatöötamist ning levikut. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu õigusloomes arvestataks Eesti loodusliku, geograafilise ja majandusliku eripäraga, pidades muu hulgas silmas meie ettevõtete konkurentsivõimet
Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka. Kuna vallas puudub keskkool, siis lähevad noored õppima teistesse valdatesse ja see omakorda tekitab elanikkonna vananemise külades. Seda olukorda saaks parandada Sõmeru Põhikooli keskkooliks muutes. 8 KOKKUVÕTE
Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka. Kuna vallas puudub keskkool, siis lähevad noored õppima teistesse valdatesse ja see omakorda tekitab elanikkonna vananemise külades. Seda olukorda saaks parandada Sõmeru Põhikooli keskkooliks muutes. 8 KOKKUVÕTE
aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1]. Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]. Jõgeva kergejõustikustaadion on kõige populaarsem
_______________________________________________________________________________ 22 Viimastel aastatel on rajatud kümneid kilomeetreid kergliiklusteid, mis on viinud kaitsetumad liiklejad sõiduteest eemale. Majandusraskused on siiski toonud ka asulavälistele teedele rohkem jalgrattureid.
tegevuste koordineerimine nii Tallinnas Haabersti linnaosaga, kui ka Harku vallaga. Seega üks vajalik uuring on Harku järve valgala uuring ja ettepanekute tegemine järve seisundi parandamiseks. Oluline on järgida, et elamualade arendus ja väljaehitamine toimuks sünkroonselt teedeehitusega ja liikluskorralduse parandamisega. Seega peab antud projektis vaatama ka liikluse üle ja vaatama kas on vaja rajada juurde teid (ka. kergliiklusteid). Lisaks peab vaatama, kui palju paate hakkab regulaarselt järvel olema. Nii spa, sõudebaasi ja ka muidu kalameeste või lõbusõitjatel, vajadusel on seda vaja reguleerida, kuna sellest võib tulla riski nii inimeste ohutusele (õnnetused, kokkupõrked, liiga tihetalt üksteise ligi jne), kui ka järvele ökoloogiale. 28 8. Avalikkuse kaasamine protsessi
annaabi.ee 
