Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka
lisada orgaanilisi lahusteid. Neid kasutatakse puhastamisel kolmel viisil-puhta lahustina, puhastusvahendina, mis baseerub peamiselt lahustil ning lisandina pesu- ja puhastusvahenditele. Orgaaniliste lahustite kasutamisel peab olema väga tähelepanelik, kuna nende kerge aurustuvus teeb nad äärmiselt tuleohtlikuks. Enamkasutatavad lahustid on: Süsivesinikud- puhastusvahendites kasutatavad süsivesinikud on tavaliselt naftaproduktid ja nende segud. Süsivesinikud on kergestilenduvad ja veeslahustamatud vedelikud, mis eemaldavad õli- ja rasvamustust. Lahustid on ohtlikud, kui need puutuvad kokku nahaga ning ka aurudena sisse hingates. Lahustid imenduvad organismi suhteliselt kergesti läbi naha, mis võib põhjustada allergiat. Alkoholid- need on universaalse toimega. Tänu OH-rühmale lahustavad alkoholid polaarseid ühendeid, tänu süsivesinikuosale aga mittepolaarseid ühendeid. Nõudepesuvahendis on samuti alkoholi, mis suurendab rasva lahustamist
vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid Fenüültuumaga seotud amiine nimetatakse aniliinideks. [redigeeri] Keemilised omadused Amiinid on aluseliste omadustega, sest lämmastiku peal asub nukleofiilsustsenter. [redigeeri] Füüsikalised omadused · Ebameeldiva lõhnaga · Amiinid on kergestilenduvad · Inimestele mürgised · Lahustuvad vees Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Amiinid" KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse
Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju
toimub vähesel määral), sest H2O on tunduvalt nõrgem elektrolüüt kui hüdrolüüsil tekkiv nõrk alus või hape (nt. NH3H2O või CH3COOH). Tugevamini hüdrolüüsuvad soolad, mis on tekkinud nii nõrga happe kui nõrga aluse vahelisel reaktsioonil: NH 4 + CH3COO- + H2O NH3H2O + CH3COOH . Kui nõrga aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüsil tekivad raskestilahustuvad ja kergestilenduvad ühendid, on hüdrolüüs mittepöörduv ja sool (nt. Cr2S3) laguneb vesilahuses täielikult: 2Cr3+ + 3S2- + 6H2O 2Cr(OH)3+ 3H2S. Mitmelaenguliste ioonide korral on hüdrolüüs astmeline. Aniooni hüdrolüüs: TÜ Füüsikalise keemia instituut 10 Keemia alused IV. SOOLADE HÜDROLÜÜS
Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete uputamine merre jne. Vett reostavad: naftareostus, tööstusettevõtete heitmed (reovesi, tööstusjäätmed, heitgaasid), olmereostus heitveed, põllumajanduslik reostus, mürgid meredes (uputatud jäätmed, toksilised laevavärvid), võõrliigid pilsivees jne....
Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad
toimub vähesel määral), sest H 2 O on tunduvalt nõrgem elektrolüüt kui hüdrolüüsil tekkiv nõrk alus või hape (nt. NH 3 H 2 O või CH 3 COOH). Tugevamini hüdrolüüsuvad soolad, mis on tekkinud nii nõrga happe kui nõrga aluse vahelisel reaktsioonil: NH 4+ + CH 3 COO - + H 2 O NH 3 H 2 O + CH 3 COOH . Kui nõrga aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüsil tekivad raskestilahustuvad ja kergestilenduvad ühendid, on hüdrolüüs mittepöörduv ja sool (nt. Cr 2 S 3 ) laguneb vesilahuses täielikult: 2Cr 3+ + 3S 2- + 6H 2 O 2Cr(OH) 3 + 3H 2 S. Mitmelaenguliste ioonide korral on hüdrolüüs astmeline. Aniooni hüdrolüüs: I CO 32 - + H 2 O HCO 3- + OH - , II HCO 3- + H 2 O H 2 CO 3 + OH - . H 2 CO 3 on tunduvalt tugevam hape kui HCO 3- ( K Ih >> K IIh , vt. dissotsiatsioonikonstantide tabel lk ...