võlli asendi kontrollimise seadmest. Kui laeval vastavalt otstarbele on mitu sõuvõlli on tal ka sama palju dedvudseadmeid nii ahtris kui vööris. Harilikult paiknevad dedvudseadmed allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel diametraalasendis jäigalt kinnitatuna. Pardas paikneva kahe sõuvõlli korral kasutatakse sõuvõlli väljundis nn. mortiiri. Mortiir on lühike terastoru, mis on äärikute abil kinnitatud põiki vaheseina flooride ja kereplaadistuse külge. Toru sisse on pressitud pronksist või muust antikorrosioonimaterjalist töösilinder. Dedvudseadmete ülesanne on vastu võtta sõuvõlli ja sõukruvi staatilised ja dünaamilised koormused ja kindlustada merevee mittetungimine laeva sisemusse. Täävtorusse pressitud liuglaagrite määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn. mitte-metalseid laagreid ,kus laagripuksi
· Lastiruumide luukide katted Iga-aastased ülevaatused · Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele. Täisülevaatus · Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel · Teki põhjalik ülevaatus · Mastide kinnitus · Kereplaadistus kaarte juures · Kereplaadistuse jääkpaksus Erakorraline ülevaatus (täielik või osaline lisaülevaatus) · Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist · Kõik avarii-, ümberehitus- ja remonditööd peavad võimaluse korral toimuma klasifikatsiooniühingu ülevaatajate järelevalve all. Kvalifikatsiooniühingud On mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhuvad laevaomanike,
Seega laev upub. Samuti võib laev uppuda, kui tema veetihedas keres on auk ja vesi täidab ruumi. Laeva kaal jääb samaks, kuid veega täidetud ruum ei suru enam vett välja ning ujuvusjõud väheneb. Laev vajub vees allapoole, kuid ta võib jääda ujuma uue suurema süvisega, kui küllaldane ujuvusvaru suudab kompenseerida uputatud ruumi mahu. Kui aga ujuvusvaru ei ole selleks küllaldane, laev upub. Ujuvusjõud on küll olemas, kuid see on väike, tekitatud vaid laeva talastiku ja kereplaadistuse mahu poolt välja surutud vee kaalust (Joon. 3.2). Joon. 3.2. Näide 3.1.4 1. Laevakraana, millel on dünamomeeter, tõstab kailt teraskuubi. Mida näitab dünamomeeter? m=V × ρ=( 2× 2× 2 ) × 7,84=62,72t 2. Kraanajuht laseb teraskuubi vette (dokivee tihedus ρ=1.020 t/m3) selliselt, et pool kuubist on vees. 3
siseneda manluukide e. pääsuluukide kaudu, mis on hermeetiliselt suletud. Manluugi mõõtmed on ca 600 450 mm. Tankid on varustatud õhutustoruga ja ka vedeliku taseme mõõtmiseks vajaliku peilimistoruga, mille ülaots on tavaliselt suletud vintkorgiga. Kõik tankid peavad olema varustatud põhjakorgiga, mida inspekteeritakse dokkimisel, et veenduda tankide lõplikus tühjenemises. 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. Kereplaadistuse pinnalaotus on mastaabis joonestatud plaanid, mis näitavad kere kõiki plaate Vööd tähistatakse tähtedega alates kiilust. Horisontaalse kiilu plaadid tähistatakse numbritega.Iga vöö plaadid nummerdatakse ahtrist vööri suunas Välisplaadistus koosneb laeva põhjast, parrastest, tekist ja moodustab laeva veekindla kesta (shell plating ) mis tagab põhilise seosena laeva üld- ning kohaliku tugevuse.
kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub kokku lameda küljeplaadistusega, või mõnikord sellest allapoole. Selle joone peab märkima kõikidele laevadele (sh. ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid
kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub kokku lameda küljeplaadistusega, või mõnikord sellest allapoole. Selle joone peab märkima kõikidele laevadele (sh. ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid
kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub kokku lameda küljeplaadistusega, või mõnikord sellest allapoole. Selle joone peab märkima kõikidele laevadele (sh. ka modifitseeritud mahutavusega laevadele). Plimsolli ketas e. suvine lastimärk Märk asub otse tekijoone all. Tekijoone ülemise serva ja ketta keskjoone ülemise serva vaheline kaugus on suvine vabaparda ettenähtud kõrgus. Veeliinid
annaabi.ee 
