liigese tüüp, liikumine Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, moodustub lameliiges. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje. 27. Rinnaku-rangluu liiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb keraliigesele. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine Sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine Vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (st. ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Abiseadeldis on liigesemokk. Õlaliiges on keraliiges. Liikumine ümber kolme telje:
luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30
kämbla luudeks ning sõrmelülid) 27. Õlanuki-rangluu liiges: (info õpikust) liigenduvad luud: rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigese tüüp: Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine: väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje Abiseadeldised: 28. Rinnaku-rangluu liiges: (info õpikust) Liigenduvad luud: rangluu ja rinnakupideme ühendumisel. liigese tüüp: Funktsionaalselt läheneb keraliigesele Liigese pinnad: Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. Lliikumine: 3 telge Abiseadeldised: liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. 29. Õlaliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluu-pea liigese pinnad: liigesepea on väiksem kui pool kera-pinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusmokk. liigese tüüp: keraliiges abiseadeldised: õlavarreluu mokk
rangluu-õlanuki side; 2. kaarnajätke-rangluu side, 3. kaarnajätke-õlanuki side. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje. 27. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Rinnaku rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumiel. Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb rinnaku-rangluuliiges keraliigesele. Liikumine toimub ümber kolme telje: 1. ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine; 2. ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; 3. vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje). Abiseadeldised: 1. Eesmine ja tagumine rinnaku-
küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine:
Õlanuki-rangluu liiges on on lameliiges, liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega. Liikumine toimub ümber sagitaaltelje. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendamisel. Liigesepinnad on inkongurentsed, kaetud kiudkõhrega. Liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Liigesekihn on avar, kuid paks, seda tugevdavad arvukad sidemed. Funktsionaalselt läheneb rinnaku-rangluu liiges keraliigesele. Selles võib toimuda rangluu liikumine ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje (õlavöötme ette ja taha viimine), ümber sagitaaltelje (õlavöötme tõstmine ja langetamine) ja vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje. 28. Õlaliiges: On keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Liigesepea on väiksem kui pool kerapinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusemokk, mille tõttu liigeseõõnsus süveneb
annaabi.ee 
