7)Kepsulaagri paksus 1,6 mm 8) Raamlaagri paksus on 2,2 mm 9) Tõõ järjekord on 1-3-4-2 I. Silinder Sisselaske takt II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm 4) Klapikambri kaan 18-26 Nm 5) Nukkvõll 42-65 Nm 6) Karteri poldid 23-30 Nm 13) Klapid reguleerisime 0,3 mm lehtkaliibriga. Väntvõllu nurk Väljalase Sisselase Silinder Nukk Silinder Nukk 0 1 1 1 2
mootorile ohutu Klapi suurenenud paisumispilust tingitud terav tiksumine on selgesti kuulda tühikäigul. Sõitu klappide tiksumine ei takista, kuid pilud tuleb siiski õigeks reguleerida Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud raamlaagrid tekitavad madalatoonilist kloppimist, mis on kuulatav piirkonnas 1 töösooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel. Kui ka õlirõhk on liiga madal, vajab mootor põhjalikku remonti Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud kepsulaager tekitab kõrgematoonilist ja teravamat kloppimist kui raamlaager. Seda kuulda sooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel piirkonnas 2. kloppiv laager tehakse kindlaks küünlajuhtme lühistamisega NB Kloppiva laagri korral ei tohi mootorit tööle panna, sest see rikub väntvõlli kaela ja remontimisel tuleb võll üle lihvida. Halvimal juhul puruneb keps või selle polt, mille tagajärjel muutub mootoriploki remontimine tavaliselt võimatuks
Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga. Kolb:võtab vastu töötakti ajal gaaside paisumisel tekkiva rõhu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu väntvõllile.Kolvi liikumiskiirus on
erilised keemilised reaktsioonid, puudub. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Et kütus ei põle täielikult, suureneb kütusekulu. Detonatsiooni peamine oht seisneb järskudes rõhu ja temperatuuri tõusudes. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaanetihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad väntmehhanismi detailid. Detoneeriva mootori indikaatordiagramm on joonisel . Diagrammilt selgub, et hetkelised rohu tõusud tekivad pärast põlemise algust ja ei suurenda tema pindala, küll aga on rõhud normaalsest kõrgemad. 12 Detonatsiooni all ei tule mõista enneaegset hõõgsüüdet, mida põhjustavad kuumad süüteküünlad ja põlemiskambri seintele kogunenud tahm
Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid. Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend, halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb mootoribensiini kulu ja mootoriõli kulu aurustumise tõttu. 20. Ottomootorites detonatsiooni põhjustavad ja soodustavad tegurid: 1. mootori konstruktiivsed (surve aste, pikk kolvi käik, silindri suur läbimõõt, silindrite arv, põlemiskambri kuju jne), 2.ekspluatatsioonilised ( väike RON, MON ja R100kraadi, küttesegu koostis, mootori üle
connecting rod for lubricating the crankpin bearing. The crosshead bearing is tightened together by means of four studs each having a double set of nuts, with a locking plate between the nuts. The crankpin bearing is fitted with bearing shells lined with white metal and assembled in the same manner as the crosshead bearing. VOCABULARY bearing cap laagrikaas crosshead bearing ristpealaager crankpin bearing kepsulaager , bearing journal laagrikael guide shoe liugur shell liud line vooderdama , white metal babiit , bracket põlvik; toend, nõjas, kronstein; konsool; braket ; ; ; control device kontrollseade locking plate ketiluku riiv (mootorrattal) CRANKSHAFT The crankshaft is semi-built, i.e. the parts are either shrunk or welded. The crankshaft consists of a number of cranks or throws, which are rotated by
annaabi.ee 
