1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub
Mesenteroides T13 gram- positiivne, hõre kogumite võrgustik. Kepikesed. L. Pseudomesenteroides T14 kepikeste võrgustik, paiknevad suhteliselt hõredalt. Lb. Plantarum T15 Gram-positiivne. Kogumid kepikestena. T13- moodustunud on suuremad kogumid, on ka väiksemaid. Ümarad T-14- ümaratest kogumitest grupeerunud võrgustik S. Termophilus- tihe kogumite võrgustik Lb. Plantarum-kepikestest moodutunud kogumid, mõned neist paiknevad üksikult Lb. Lactis- moodustunud üksikud väiksemad kogumid, ümarad 3. Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Uuritavad tüved on vedelsöötmes ette kasvatatud. 1 ml rakususpensiooni pipeteeritakse 1,5 ml Eppendorfidesse ja seejärel tsentrifuugitakse 10 minutit. Seejärel supernatant eemaldatakse ja
ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Nägemine - silm. Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel
Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul on tähtsam aga erutuse määr. Nägemine- Silm.Valgus siseneb sarvkesta kaudu silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim
H a p u p i i m a saadakse hapendamisel piimhappe streptokokkidega. Võidakse maitsestada. H a p e n d a t u d p e t t i saadakse värske peti ja lõssi hapendamisel. Seda valmistatakse ka C-vitamiiniga. Sisaldab rasva kuni 0,5%. Tänapäeval kasutatakse hapupiimajookide valmistamisel peale tavajuuretise erilisi probiootilisi baktereid atsidofiil-, bifidobakter jt., mis annavad tootele kõrgema tervistava toime. Jogurti juuretis koosneb piimhappe streptokokkidest ja bulgaaria kepikestest. Suurema valgusisalduse saamiseks lisatakse lõssipulbrit. Liigitatakse olenevalt sellest, kas on lisatud puuvilja-marjasaadusi, maitsestatud ja maitsestamata jogurtiks, konsistentsi järgi joogi- ja söögijogurtiks (lisatud paksendajaid), rasvasisalduse järgi piima- (1,5...3,5%), koore- või täispiima- (3,5...10%) ja dieetjogurtiks (kuni 0,5%, võivad sisaldada suhkruasendajaid ja täiendavalt lisatud kaltsiumi) ning töötlemise
Emane: 39°C Pulss/Hingamine: Isane: 110/2 Emane: 110/2 Eeldatav eluaeg: Isane: 130 Maa aastat Emane: 150 Maa aastat 54 PUTUKALINE (ISAND) Tüüp 1 Isane 55 PUTUKALINE (Teenija) Tüüp 2 Isane 56 Putukaliste võrkkest koosneb täielikult valgustoonitundlikest kepikestest ja see ei suuda eristada erinevaid valguse lainepikkusi. Värviinfo saavad Putukalised kätte kaksikantennidega, mis on lisaks ka kuulderetseptorid. Antennid koosnevad lainepikkuste suhtes tundlikest koonustest, mis omakorda moodustavad keerulise võrgustiku. Kuna antennid on ülimalt juhtivad, siis olendi nägemise tipp/kõrgpunkt on hallides toonides nägemine. Nelja iseseisva valgust vastuvõtva organi korrelatsiooni tõttu võib Putukaliste nägemist
–aju loob pildi, et näeme (liikluses: kõrvale jm vaatamised/pea pööramised- ohtlikud) Taalamuse tuumad LG: •LG 1 ja 2 rakukiht on magnotsellulaarsed st koosnevad suurtest rakkudest. Saavad sisendi –professionaalsed juhid vaatavad ühte punkti: oluliselt vähem silmade liigutamist (pimedust) kepikestest ja on tundlikud valgusele aga mitte värvile. •LG kihid 3-6 on parvotsellulaarsed st koosnevad väiksematest rakkudest, sisend –sama sportlastel kolvikestest ja tundlikumad värvile.
annaabi.ee 
