Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormis. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena.
Kasutatakse palju epiteete. Kenning (e perifraas) vana germaani luule iseloomulik stiilivõte.1 nimisõna asendatakse vähemalt 2 sõnalise kujundiga. Sisult jagunevad Edda laulud kaheks: Müütilised e. Jumala laulud ja kangelaslaulud X2 Väga inimlikud jumalad. Allitereeruv värss sõnaalguse silpide kordus. Hüümiri lugu Arvatavalt kirjutatud 15 saj. Ühendab kahte müüti. Toetub muinasjutu motiividele. Palju erinevaid episoode. Kõige rohkem kenningeid. Beowulf 7. või 8 saj krja pandud. Anglosaksi eepika. Tegevus viib meid Taani ja Rootsi. Teos on allitereeruvas värsis. Teos on kirja pandud nähtavasti kristlik vaimulik. Puuduvad jumalad. Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel. Beowulf on Lõuna- Rootsi kangelane, kes tapab koletis Grendeli, Taani kuninga palvel. Kangelaslaulud 11-13 saj hakkas välja kujunema rahvusteadvus. Hakati kirja panema rahvuskeelseid lugusid. Kirja pandi värsivormis
maailma otsest kokkupuudet ürgloodusega. ,,Edda" lauludega samal ajal, võib-olla isegi veidi varem, levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid sarnaselt keldi ühiskonna filide ja bardidega elukutselised laulikud, kes kuulusid kuninga ja ülikute kaaskinda ning ülistasid oma luules nende kangelastelugusid. Nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Skaldide laulud olid kui ülistusluule ülistati mehe vaprust. (Palju leiutasid nad kenningeid vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga). Kuulsaim skald oli Egill Skallagrimson Egilli saaga. PALJUPALJU RÄÄKISIME VIIKINGITEST ! (see oli põnev ja mulle meeldis) PROOSA SAAGAD JAGUNEVAD KOLMEKS: 1) Sugukonna saagad kirjeldatakse ühe sugukonna elu ja perekondlikke suhteid ja põlvnemist. Tähtis on pärinevus kes on kelle järeltulija?!
Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit. Edda-luule tähtsamd värsimõõdud on Fornyrislag, "vanade sõnade värsimõõt" ja Ljoaháttr, "nõiduslaulude värsimõõt". Mõlemas kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi. -14- Edda-luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Kasutatakse kenningeid ja heitisid, kuid keel on suhteliselt ilustamata. Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tõenäoliselt olid nad ka skaldiluulest laiemalt tuntud. Lisa 2 Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta.
kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt). “Eddas” on ka selliseid laule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. Riimi pole. Kõlarikkus ja rütm saavutati tänu rõhkude korrapärasusele. Samal ajal levis ka skaldide luule – elukutselised laulikud, kes kuulusid ülikute ja kuningate kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega. 4.KANGELASLAULUD EHK KANGELASEEPOSED (KANGELASLAUL, ŽONGLÖÖRID, HULGAARID, ŠPIILMANNID) Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad „Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette
muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormi. Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17
skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi. "Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud, kes sõdivad pidevalt aasidega.
annaabi.ee 
