Marit aga hakkas süütunne piinama juba Jussi eluajal, kui ta tundis, et teda tõmbab rohkem Andrese, laste ja Mäe talu poole. Juss aga märkas seda ning suurest masendusest poos enda üles. Jussi surmas süüdistas Mari iseennast ning see süütunne kasvas veelgi, kui ta abiellus Andresega ja nad ühise lapse said. Süütunne piinas Marit tema elu lõpuni. Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti. Indrek üritas Andrest kiviga visata, kuid viimane hüppas eest ära ning kivi tabas hoopis Marit, kes pikali kukus. Koht, kuhu kivi lendas, jäi Maril elu lõpuni valutama ning see oli Indrekule kui meeldetuletus tema süütundest. Oru Pearu, kes oli jõukas, ent kiuslik taluomanik, teadis süütundest väga vähe. Alates
Andresega, mängides lastemänge ning maadeldes temaga põrandal. Kahtlemata võis ta olla ka hoolitsev ning lõbus, kuid minu arvates oli ta üldjuhul selliste asjade jaoks liiga praktiline, kõige tähtsam oli tema jaoks siiski töö ning iseenda õiguse tagaajamine. Tema tõekspidamiste kohta oskan ma vaid seda öelda, et ta oli hingelt aus mees ning ootas seda ka teistelt, kuid mida kauem ta Pearuga kõrvuti elas ning temaga kemples ja mööda kohtut käis, seda enam hakkasid tema algupärased tõekspidamised muutuma ning väänduma ja lõpuks olid nad minu meelest Pearuga nagu ühe vitsaga löödud. Mõlemad otsisid oma õigust, aga selle saamiseks kasutati kavalust ning krutskeid. Andrese isikus meeldis mulle eelkõige see, et ta oli töökas mees ning ta tahtis Vargamäest teha oma lastele parema koha. Ta ei kartnud tööd ning see suurendas minu meelest tema sümpaatsust
õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painasid minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid, kuid tunded pääsesid võidule ja noored said õiguse olla koos ja olla armastatud. Nad sirutasid oma tiivad ja läksid laia ilma oma õiget kohta leidma. Vanemate kohus on oma lapsi kasvatada, kuid tegelikult jättis Andres selle kohustuse rohkem Mari kanda. Pearu lapsi kasvatas samuti Lambasihver, sest enamuse aja Pearu kas kemples naabriga või istus kõrtsis ja viskas kärakat. Saab öelda, et mõlema mehel puhul jäid isakohustused tahaplaanile. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need, kes sealt pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnud lõppu tulevat. Kõik need näited toovadki kogu kannatuse ja surma vaatepildi lugejale silme ette. Ju see maal elamine ja seal töötamine ja selle maaga tegutsemine toobki kannatused inimestele vägagi lähedale
Mari kanda. Mari oli neile kõigile ema, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta seda ju tegelikult ei olnud. Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud. Mari mõistis lapsi rohkem ja oli neile suuremaks toeks, isa oli rohkem nagu külm ja karske, vahel karm etalon, kelle sõna tuli kuulata ja käsku täita. Pearugi lapsi kasvatas ta naine rohkem, sest enamuse aja Pearu kas kemples naabriga või istus kõrtsis ja viskas kärakat. Saab öelda, et mõlema mehe puhul jäid isakohustused tahaplaanile ja vajaka. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need,kes sealt pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnudki lõppu tulevat. Kindlat tõde ei olegi olemas, tõde on see, mida keegi tõendada parajasti suudab ja õigus sel, kellel rohkem tuttavaid või vara, või lihtsalt parem juhus sai olema.
kohustuse rohkem Mari kanda. Mari oli neile kõigile ema, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta seda ju tegelikult ei olnud. Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud. Mari mõistis lapsi rohkem ja oli neile suuremaks toeks, isa oli rohkem nagu külm ja karske, vahel karm etalon, kelle sõna tuli kuulata ja käsku täita. Pearugi lapsi kasvatas ta naine rohkem, sest enamuse aja Pearu kas kemples naabriga või istus kõrtsis ja viskas kärakat. Saab öelda, et mõlema mehe puhul jäid isakohustused tahaplaanile ja vajaka. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need,kes sealt pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnudki lõppu tulevat. Kindlat tõde ei olegi olemas, tõde on see, mida keegi tõendada parajasti suudab ja õigus sel, kellel rohkem tuttavaid või vara, või lihtsalt parem juhus sai olema.
rohkem Mari kanda. Mari oli neile kõigile ema, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta seda ju tegelikult ei olnud. Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud. Mari mõistis lapsi rohkem ja oli neile suuremaks toeks, isa oli rohkem nagu külm ja karske, vahel karm etalon, kelle sõna tuli kuulata ja käsku täita. Pearugi lapsi kasvatas ta naine rohkem, sest enamuse aja Pearu kas kemples naabriga või istus kõrtsis ja viskas kärakat. Saab öelda, et mõlema mehe puhul jäid isakohustused tahaplaanile ja vajaka. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need,kes sealt pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnudki lõppu tulevat. Kindlat tõde ei olegi olemas, tõde on see, mida keegi tõendada parajasti suudab ja õigus sel, kellel rohkem tuttavaid või vara, või lihtsalt parem juhus sai olema. Andrese plussid:
Mari kanda. Mari oli neile kõigile ema, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta seda ju tegelikult ei olnud. Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud. Mari mõistis lapsi rohkem ja oli neile suuremaks toeks, isa oli rohkem nagu külm ja karske, vahel karm etalon, kelle sõna tuli kuulata ja käsku täita. Pearugi lapsi kasvatas ta naine rohkem, sest enamuse aja Pearu kas kemples naabriga või istus kõrtsis ja viskas kärakat. Saab öelda, et mõlema mehe puhul jäid isakohustused tahaplaanile ja vajaka. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need,kes sealt pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnudki lõppu tulevat. Kindlat tõde ei olegi olemas, tõde on see, mida keegi tõendada parajasti suudab ja õigus sel, kellel rohkem tuttavaid või vara, või lihtsalt parem juhus sai olema.
kuulutada lasknud Peeter I surma, mil troonil vahetusid üksteise järel lühiajalised ja ilmetud valitsejad: leedu talupoja perekonnast võrsunud Peeter I kirjaoskamatu abikaasa Katariina I [172527], Peeter I pojapoeg, 11-aastaselt troonile tõusnud Peeter II [172730], Peeter I poolvenna Ivani Kuramaa hertsogiga naitud tütar, robustne ja harimatu Anna [173040] ning kolme kuu vanuse imikuna keisriks kroonitud Ivan VI [174041]. Trooni taga kemples võimu pärast vana aristokraatia, kes lootis kaduma läinud positsioone taastada, Peeter I loodud valdavalt uusaadlikest kaardivägi ning Peetri ajal Venemaa ladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased ja baltisakslased. Vahetult pärast Peeter I surma võttis võimuohjad kadunud keisri lähim sõber Aleksander Mensikov, kes aga paleepöördega kukutati. Sama saatus tabas Anna ajal riigi etteotsa tõusnud kuramaalast Ernst Bührenit (venepäraselt Biron). 1741
annaabi.ee 
