noodikiri, nagu kasutasid Hellenid. Hetkel on meil samuti üheks põhiaineks matemaatika, kuid muusikaõpetus pole enam nii tähtsal kohal õppekavas ja koolis saavad õppida ka naised. Olümpiamängudelt on kadunud selline ala nagu pillimäng ja on tulnud asemele uued uhked spordialad. Pidustusi peetakse ka tänapäeval ja need on tähtsal kohal, aga need näevad teistsugused välja. Roomlastel polnud muusika nii tähtis kui keltidel ja hellenitel. Neil oli majanduslikult ja sõjaliselt ülivõimas impeerium, kus kultuur oli teisejärguline. Muusika oli muutunud pigem meelelahutuseks ja seda kasutati sõjaväeparaadidel, gladiaatorite võitlustel, kust on pärit ka vesiorel, mida seal kasutati. Ka tänapäeval on muusikal tähtis koht meelelahutuses ja üldsegi kogus maailmas ning muusikat kasutatakse paljudes erinevates kohtades.
Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Keldid olid muusikalise osa poolest kõige aktiivsemad, vähem aktiivsemad olid hellenid ja roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks. Bardid olid ühiskonnas kõige austatumad liikmed, sest nad oskasid mängida mitmesuguseid pille, improviseerisid kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei...
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika on tänapäeval elu üks osa, ilma milleta elu enam ette ei kujuta. Praegu kuulavad enamus inimesi igapäev muusikat kas tahtlikult või mitte. Paljudele inimestele käib muusika lihtsalt taustal, et imelikku vaikust ei oleks. Mina olen suur muusika austaja, ma kuulan igapäev muusikat ja veel erinevaid zanre. Mu lemmik on rokk, sest rokis on midagi sellist, mis teeb selle lihtsalt nii heaks. Dubstep ja muu lihtsalt tümakas mulle ei meeldi, sest neil pole sõnumit. Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid. Nad olid erakordselt musikaalsed ning nad olid ühiskonna kõige austatumad liikmed. Keldi muusikuid nimetati Bardideks. Muusika nad improvise...
võimust maagilised jõud. Sel ajal liikusid jumalad inimeste maailmas vabalt ringi. On terve hulk rituaale, mis seda päeva tähistavad, nende hulka kuuluvad esivanemate austamine, vanadest halbadest harjumustest vabanemine, tuleviku ennustamine ning surma ja taassünni mõistmine. · Talvist pööripäeva Alban Arthuan ehk Yule - jõulud tähistati 22. detsembri paiku. Keldid uskusid, et sel aastaajal energia tekkis taas ja uuenes. Keltidel oli terve rida rituaale, mille hulka kuulusid inimese uuenemine ning perekonna ja sõprade austamine. Tehti kingitusi, lauldi, korraldati pidusööke ja süüdati tulesid. · Imbolc'i, mida nimetati ka Candlemas'ks ja Brigidi päevaks, tähistatakse 1. veebruaril. Seda tunti kui puhastuspüha ja vahel anti talle nimeks "pruudipüha päev". Seda päeva valitseb jumalanna Brigid ja tema püha langeb kokku kristliku Neitsi Maarja puhastuspidupäevaga.
üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu.
Õlu kuulus kõikide igapäevasele toidulauale. Egiptuse naised armastasid õlut maitsestada ja lõhnastada näiteks nelgi, köömnete, ingveri ja mürriga. Sealkandis tehti õlut magusamaks näiteks datlimahlaga. Õlu oli populaarseks joogiks Rooma leegionäride seas. Üksvahe peeti õlut isegi roomlaste rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks. Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval. Eesti talupoegade peamiseks joogiks kuni 15. sajandini oli mõdu ja alles 16. sajandist hakkas valitsema õlu. Õlut pruuliti taluperedes kõigi olulisimate pühade ja perekondlike tähtpäevade puhul
puuvõõrikut jms. Ehituskunst lihtne, kasutati puitu, saviga tugevdatud vitspunutisi. Kasutati ka kivi, kuid ilma mördita. Majad olid 2 tüüpi Eur mandrialadel nelinurkse põhiplaaniga, saartel ja Hispaanias ümmarguse või ovaalse põhiplaaniga. P-It maju eriti ei tunta, kuna seal võeti kohalik elustiil kiiresti üle. Levinud oli puumajade ehitamine kivist vundamendile, sõrestikehitis, õlgkatus. Majad olid sooja pidavad. Soti keltidel oli nn ratasmaja ümmargune kivist maja, keskel kolle, sopistused (panipaigad, magamiskohad). Kaubavahetuse käigus on üpris kaugete piirkondade kaupu keltide juurde jõudnud, nt Hiina siidi. Tätoveeringuid oli kõige rohkem Sb põhjaosas, oli levinud ka Hispaanias. Sõjaretkede puhul olid levinud sõjamaalingud, eelkõige sinine värv. Sõjapidamine oli normaalne ja vajalik. Piisavalt suure kaaskonnaga ülikule oli
............................................................................................................3 1. Kes olid keldid?....................................................................................................5 1.1 Keltide geograafiline pärinemine........................................................................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel.........................................................................7 2. Keldi religioon........................................................................................................8 2.1 Pühapaigad..........................................................................................................8 2.2 Druiidid.................................................................................................................9 2.3 Keldi jumalused...............................
d) a) Võrdle pilte keltide elamust ja ühte rekonstrueeritud olustikupilti keltide matusest. Mõtle, kas need võiksid kujutada sama ajastu keltide eluolu? (Või kas sellele küsimusele üldse vastata saab?) http://www.woodlands-junior.kent.sch.uk/Homework/celts.htm http://www.ivargault.com/bilder/begrav.jpg b) Egiptuse, Mesopotaamia, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma usundite kõrval oli ka keltidel palju erinevaid jumalaid. Samuti oli keltide jumalate vahel piirkonniti suuri erinevusi. http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/Aastatoo%20Hendrik%20Krinal%202002.pdf lk 33-34 Vali loetelust välja 2 Britannias austatud jumalat, mis Sulle millegi poolest tunduvad teistest huvitavamad (nimi, tegevusvaldkond, sümbol vms). Cocidius - sõjajumal, seotud ka metsa ja jahilkäimisega, (nimi tähendab punast). Ta on kõige tuntum jumal,
Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust mungad kirjutasid raamatuid ümber raamatukogud kõrge kõnekunsti tase ümber nurga ütlemine kirjaoskus oli levinud tunti eriti hästi idamaid 425 asutati Konstantinoopolisse maailma esimene ülikool panid aluse ajalooteadusele maailmakroonikatega FRANGI RIIK Kujunemine: 9. saj eKr keldid Prantsusmaale 4. saj eKr oli keltidel väga suur ala, mille peatasid roomlased keltidel polnud kunagi ühtset riiki ega ainujumalat 4. saj eKr hanelugu Rooma üritas vallutada 1. saj eKr Caesar vallutas Gallia romaniseerus Suure rahvastarände tulemusena läks Gallia frankidele keldid suruti täielikult äärealadele Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik.
kurgaanideks. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. Kulla või hõbeda üks kasutusviise oli filigraantehnika. Lisaks metallidele on ehete valmistamiseks kasutatud ka emaili e klaasitaolist värvilist massi. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga. Kesk ja LääneEuroopa suurim rahvas keldid. Keltidel kujunesid sõdalastest ülemkiht ja pealikud. II saj pKr hakkasid paremate elualade ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Kõige kauem viljelesid germaanlaste rahvakunsti Skandinaavia rahvad. Skandinaava viikingite väljatung. Viikingite kunsti näiteks on ka arvukad mälestuskivid, nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. § 26. Merovingide kunst. Iirimaa.
Briti hõimuaristokraatia romaniseerus 5. saj. lahkusid roomlased Britanniast, romaniseerunud britid ei suutnud kaitsta end sotlaste eest, appi kutsuti mõned germaani hõimud. Walesi keel Kõmri Gonoelli poolsaarel Korni keel Bretooni poolsaarel Bretooni keel (Bretagne) Vana-Gaeli keelest - välja kasvanud Iiri keel Soti-Gaeli keel Mani saarel Mänksi keel Vanimad meieni jõudnud kirjalikud ülestähendused keltide ühiskonnakorraldusest ja asjadest 1 saj e.m.a oli keltidel kolm sotsiaalset kihti 1) Druides sõdurid, aristokraadid 2) Milites sõdurid 3) Miserrima plebs lihtrahvas Keldi võim kuulus druiididele Druides tähendab Dru - tammepuu Dru- palju Wid palju teavad Druiidid ei pea midagi pühamaks tammest, kui nad on oma kombekohaselt ette valmistanud ohvrid, siis ajavad nad kohale kaks sõnni, kelle sarved pärgavad, siis tuleb preester, kes lõikab puuvõõrikut. Puu võõriku mahla juues ravim kõikide haiguste vastu
Mäevaim ehk mäehaldjas, kes ilmutab end neitsi, emanda või harvemini meesterahva näol, näitab heale inimesele lahkelt linna ilu. Vahel saab külaline kingituse kaasa, enamasti siiski tuleb piirduda üksnes ilusa mälestusega. Et kõiki linna elanikke tuleks võrdväärselt mäehaldjaiks pidada, võib arvata, et inimestega läbikäiv haldjas on teiste haldjate pea (Eisen 1995:55). Inimeste maailmast eraldi asetsev haldjamaa on olemas skandinaavlastel – Alfheim – ja ka keltidel. Keldid eristavad koguni kolme haldjamaad: Avaloni, mida kirjeldatakse kui muinasjutulist saart keset ookeani, tuntakse ka mitmete teiste nimede all: Tir Nan Og, Hy Brasil, Isles of the Blest, Plant Rhys, Dwten (Levy 2001:160) ja Annwn. Viimane tähistab Walesi vaimumaailma ning nimest võib järeldada, et tegemist on õuntesaartega (Cotterell 2001:101-102). Avaloni asupaik ei olegi päris selge, seda arvatakse muu seas asuvat Atlandi ookeanis (samastub Atlantisega
annaabi.ee 
