mida harivesilik suudab maismaal läbida. Peale veekogude vajab harivesilik ka maismaa- elupaiku ning sobivaid talvituskohti. Suve teisel poolel võib harivesilikke näha kuival maal, kus nad päeval peituvad kivide, puurontide või kändude alla või poevad samblasse. Välja toituma tulevad nad alles ööhämaruses. Talvituspaikadena eelistavad harivesilikud mitmesuguseid urge, kännualuseid ja kivikuhilaid, kuid sageli võib neid leida ka keldritest. Harivesilikud toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, putukad) aga ka selgroogsetest (konnakullesed, vesilike vastsed, kalamaimud) keda õnnestub kätte saada. Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Vees on võimelised püüdma ka kiiremaid objekte. Erinevalt päriskonnadest on ka vastsed röövtoidulised süües erinevaid väikeselgrootuid. Harivesilik on levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Venemaal kuni Kurganski oblastini, kokku 27 riigis
et majavamm on hävinud. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast. Koduses majapidamises tuleb hoolikalt jälgida puitkonstruktsioone, keldreid ja esimeste korruste põrandaid. Majavamm võib muuta elumaja täiest ebakõlblikuks. Majavammist vabanemiseks on vaja ette võtta pikk ja keerukas protsess ning parem oleks, kui ei laseks sellel kannatuste rajal üldse oma teed alustada. Kasutatud kirjandus www.majavamm.ee http://www.tapeedil.com/ehitushooldus/majavamm.htm http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=615&page=1
Juunis 1953 Beria arreteeritakse, detsembris lastakse maha. Beria oli olnud NSVL julgeolekuorgani NKVD juht. 3. Nikita HRUSTSOVI aeg 1953 - 1964 : ,,suur sula". - miljonite inimeste vabastamine vangilaagritest - Stalini isikukultuse paljastamine KP kongressil (lõplikku hinnangut stalinismile siiski ei antud) - loodi vabam, demokraatlikum õhkkond - algas elamuprobleemi lahendamine suures plaanis (paneelelamute ehitamise algus) - ,,hrustsovkad". Miljonid inimesed said barakkidest, keldritest välja. - asutati rahvamajandusnõukogud anti suurem iseseisvus kohtadele majandusküsimustes - püüd lahendada teraviljaküsimus : 1954 - hakati rajama uudismaid, kasvatama käsukorras maisi, kartulit ruutpesiti. 1959 fikseeriti, et sotsialism NSVLiidus on võitnud, eesmärk on lähemal ajal jõuda täielikult kommunismi, kus kehtivad põhimõtted: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi; töö on muutunud inimese esmaseks eluvajaduseks.
aastat mitu sajandit. Suurte maavaldustega kloostrile kuulus muuhulgas Lõuna-Soome rannikul kalapüügiõigusi, mille kloostri abt (katoliku mungakloostri ülem) müüs 1428. aastal Turu piiskopile Maunu II Tavatile ja toomkapiitlile. 1560. aastal müüdi klooster hertsog Magnusele ning Liivi sõja ajal oli see 1576-1580 venelaste käes, kes hoonet veelgi kindlustasid. Pärast rootslaste piiramist 1580 jäi klooster varemetesse, terveks jäid ainult kirik ja osa keldritest. 1622. aastal andis Gustav II Adolf endise kloostri ja mõisa Riia sakslasest linnapeale, kelle järeltulijatele need kuulusid aastani 1919.
ujulates, spordisaalidesjt. Ühiskondlikes hoonetes. ( Hein: 2000) 3.3. Majavamm Majavamm ( joon. 3 ) on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis võib looduses kohata-metsavammi. Majavammi vältimiseks peavad ruumid olema hästi ventileeritud ja puitkonstruktsioonidesse ei tohi koguneda niiskust. Majavamm hakkab enamasti kasvama keldritest või esimese korruse puitpõrandast. (http://alorents.googlepages.com/seened) Joonis 3. Majavamm 7 4. SEENTE KOOSELU TEISTE ORGANISMIDEGA Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kaks levinuimat ja ökoloogiliselt olulisimat kooselu vormi on seene ja
Mäe kirdenõlv on kõige kõrgem, loodenõlv astanguline. Linnuseala eraldub ülejäänud künnisest 3-4 m kõrguse astanguna, mida katab 0,35-0,5 m paksune kultuurkiht. Vooremägi Muistne linnamägi Võrtsjärve kaldal oli kasutusel II aastatuhandel. Moreenkünka kõrgus on 10-11 m, pikkus 44 m, laius 34 m. Linnuse asukoht oli suure strateegilise tähtsusega ja ümbrus tihedalt asustatud. Rahvasuu kõneleb Vooremäe põues peituvatest käikudest ja keldritest. Veisjärv Suur, kuid madal järv (pindala 4,87 km2, sügavus umbes 3,5 m) asub Sakala kõrgustikul 96 m üle merepinna. Järvest saab alguse Õhne jõgi. Veisjärve ääres saab puhata ja supelda, kalastik on võrdlemisi liigirikas. Muistsest inimasustusest räägivad mitmed kivikalmed Veisjärve ümbruses. Lähedal Metsakurul sündis luuletaja Hendrik Adamson (1891-1946). Vooru linnamägi Voorus asus Sakala vanim muinaslinn ja ühtlasi üks suuremaid. See oli tähtis punkt vanal
kavatsus seda saladust avastada, kuid kulude kartusel jäeti see edaspidiseks. Vanarahva kõneluste kohaselt peaksid need keldrid varjama endas ka muistset piinakambrit, kus keskaegsed piinariistad seisavad veel praegugi endises korras. Kuna siin keldrite avastamine on seotud õige vähese kuluga, siis peaksid meie ajaloolased juba lähemal ajal võtma selle töö käsile ning tooma Edise keskaegsete kindluskeldrite saladuse päevavalgele. Võimalik, et samadest keldritest viib ka maa-alune tee Jõhvi kirikusse, kuna viimane oli Edisega kindlate andmete kohaselt sarnase käiguga ühendatud. Jõhvi kirikualuses oli selle käigu algus aastakümnete eest seisnud veel täiesti avatuna ja Jõhvi elanikud käisid siis käiku mööda sageli Edise pool. Õnnetuste vältimiseks müüriti aga käigu avaus lõpuks kiriku juures kinni. Taubede suguvõsa lühitutvustus Vanimad jäljed Taubede suguvõsast pärinevad 14
ennast, kui see Pariisi tuli, samuti ka lõukoeri, kellel ses kuninglikus lossis oli oma eriline elamisruum. Lisame veel, et tol ajal koosnes ühe vürsti korter vähemalt üheteistkümnest saalist, paraadsaalist kuni palvetamissaalini, kõnelemata veel muudest galeriidest, vanniruumidest, aurusaunadest ja teistest «kõrvalistest ruumidest», mis ühelgi korteril ei puudunud, kõnelemata ka iga kuningliku külalise eraaedadest, köökidest, keldritest, serveerimisruu-midest, maja üldistest söögisaalidest, tagahoovidest, kus asusid kakskümmend kaks tööruumi, alates leivaküpse-tamisruumist kuni veinikeldriteni; sadat sorti mänguplatsidest, nimetagem vaid puumuna-, palli-, võru-mängu; tuvikongidest, kälatiikidest, loomaaedadest, tallidest, lautadest, raamatukogudest, arsenalidest, sepikodadest. Niisugune oli tol ajal kuninglik loss, olgu see Louvre või Saint-Pol. See oli linn linna sees.
annaabi.ee 
