hetkeolukorda ja ei ole võrreldavad aasta keskmisega. [9] 9.2 Pikaajaline mõõtmine Meetod on välja töötatud Suurbritannias ja Eesti kasutab Rootsi RKI poolt kohandatud metoodikat, mis põhineb alfa-tundliku filmi detektoritele. Detektorite eksponeerimisaeg mõõdetaval objektil on 2-3 kuud kütteperioodil. Tavaliselt pannakse samale objektile eri ruumidesse 2 mõõdikut korteris näiteks elu- ja magamistuppa ning I korruse elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste omadesse. Radooni radioaktiivsel lagunemisel jätavad alfa-osakesed plastikule (CR-39) jäljed. Pärast 2,5h-st söövitamist NaOH lahuses temperatuuril 90 oC, loetakse need jäljed mikroskoobi all. Jälgede arvuga detektori pinnaühikule määratakse ära alfa-osakeste hulk ruumiühikus õhus. [9], [8] 10. KOKKUVÕTE Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired
· päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; · pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). 6 Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel.
Pärast mõõteperioodi lõppu töödeldakse plastikdetektorid keemiliselt ning analüüsitakse elektroonilise mikroskoobi ja spetsiaalse arvutiprogrammi abil. Väljundparameetrina leitakse mõõteperioodi keskmine radoonisisaldus. Meetod on usaldusväärne, kuna näitab pika mõõtmisperioodi keskmist tulemust. Lähtudes eeldusest, et radooni peamine allikas on maapind, paigaldatakse detektorid esimeste korruste elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste elu-, magamis- ja tööruumidesse, kui sellised ruumid on olemas. 7 Siseruumide radoonisisalduse mõõtmiseks komplekteeritud detektorid pakitakse transportimise ajaks õhutihedasse alumiiniumkotti ning saadetakse tellijale posti teel (kui ei ole kokku lepitud teisiti) koos detektorite paigaldamise kirjaliku juhisega. Detektoreid on väga lihtne paigaldada ning need ei sega igapäevaelu
hetkeolukorda ja ei ole võrreldavad aasta keskmisega. [] Pikaajaline mõõtmine Meetod on välja töötatud Suurbritannias ja Eesti kasutab Rootsi RKI poolt kohandatud metoodikat, mis põhineb alfa-tundliku filmi detektoritele. Detektorite eksponeerimisaeg mõõdetaval objektil on 2-3 kuud kütteperioodil. Tavaliselt pannakse samale objektile eri ruumidesse 2 mõõdikut korteris näiteks elu- ja magamistuppa ning I korruse elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste omadesse. Radooni radioaktiivsel lagunemisel jätavad alfa-osakesed plastikule (CR-39) jäljed. Pärast 2,5h-st söövitamist NaOH lahuses o temperatuuril 90 C, loetakse need jäljed mikroskoobi all. Jälgede arvuga detektori pinnaühikule määratakse ära alfa-osakeste hulk ruumiühikus õhus. [], [] KIIRGUSKESKUS Tegemist on Keskkonnaministeeriumi poolt hallatava riigiasutusega, mis moodustati Keskkonnaministeeriumi 29.05.1995
5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. · (2) Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). · (3) Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). · (4) Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. · (5) Üksik-, kaksik- või ridaelamu ning suvila ja aiamaja kelder ei pea vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele.
pidevalt on lisatud tänavatele katendikihte (killustikku ning asfaltbetooni) tee kujundamiseks, samas ei ole arvestatud selle kõrgusega tänavatega piirnevate hoonete suhtes. Kõik hooned on rajatud kunagisi tänavahorisonte silmas pidades ning nende hoonete hilisem tõstmine on ebareaalne nii tehniliselt kui ka majanduslikult. Seetõttu tuleb 66 asumite teede- ja tänavavõrkude remontimisel ja arendamisel arvestada elamute vundamentide/keldrikorruste/soklite kõrgustega. Joonis 2.45 Soklit on parandatud. Puitvooder tuleb samuti parandada, et kaitsta palke (vasakul). Sillutisriba peab olema kaldega hoonest eemale (paremal). Tänavapindade suhteline tõstmine on kaasa toonud olulise niiskusrežiimi muutuse puitelamutele. Tänava poolt on sokkel üha sügavamalt „vajunud“ pinnasesse, kohati soklid praktiliselt puuduvad; keldrite aknad on suletud või kinni müüritud, vt. Joonis 2.46. Joonis 2
annaabi.ee 
