riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond, domioneeris naturaalmajandus. 772-804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa. 774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi. 796.a. baieri alistamine. 800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit. 814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga. 817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu. 843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu, millega jagati keisririik kolme ossa: Lääne-Frangi kuningriik-noorim vend Karl Paljaspea-Prantsusmaa põhialad, romaani keel. Ida-Frangi kuningriik-keskmine vend Ludvig Sakslane-Saksamaa
Sellega viidi Prantsusmaa ühendamise lõpule.Kaotsi läks Flandria, mis läks Habsburgide kätte. Pol ühtsuse oli minetanud Saksa keisririik (a-st 1250). Interregnumi 13. saj-l lõpetas Rudolf Habsburg, kuid troon käis mitme suguvõsa käes, kuna troon oli valitav. Kuningat said valida kuurvürstid (7). Kusjuures valiti tihti nõrkasid valitsejaid. 1348 legaliseeris Karl IV Sks pol killustatuse. Paljud suguvõsad kasut keisritiitlit isiklike pärusvalduste suurenamiseks. Valduste konsolideerimisel tekkisid Habsburgidel konfliktid šveitslastega. Konflikt lõppes alles 1499 Baseli rahuga, millega mööndi konföderatsiooni sõltumatust. Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. saj lõpp Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis
Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad
(tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence. EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome
Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimise teise riigi territooriumile().
· Kolmas suund jääb ida ja kagu vahele, seal elasid AVAARID siseaasiast pärit rändrahvas, kes jõudsid välja Euroopasse ning rajasid oma riigi, mille tuumikala asus praeguse Ungari territooriumil. Sealt korraldasid avaarid rüüsteretki ümberkaudsetesse maadesse. · Rüüsteretkede lõpetamiseks suundus Karl Suur oma sõjameestega avaaride vastu. Avaaridelt vallutatud alad liideti Frangi riigiga · Karl Suur hakkas endale taotlema keisritiitlit · Aastal 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks, paavst pani keisrikrooni pähe · Karl Suurest ei saanud Frangi riigi keiser( seal oli ta ikkagi kuningas ), vaid Rooma riigi keiser · Frangi riik tüüpiline barbarite riik: 1) piirkondi hoiti koos relvajõul sõjalisel teel tekkinud riik 2) majandussidemed riigi eriosade vahel puudusid, valitses naturaalmajandus · riik oli etniliselt kirev kõneldi umbes 20 erinevalt keelt, erinevad rahvad
a., tasuks seadustas paavst Pippini kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse kroonis Pippini ka ametlikult, võimule tulid Karloingid Karl Suur Pippin Lühikese järeltulija, tema järgi sai dünastia nime; Frangi väed tegid lõpu langobardide kuningriigile, Karl Suur sai Itaalia valitsejaks; vallutati Barcelona, sinna rajati Hispaania mark, seda valitses kuninga ametnik markkrahv; alistati saksid, Saksimaa jagati krahvkondadeks; laiendas valdused Balkanile; tahtis keisritiitlit, 795.a. sai paavstiks Leo III, kes palus teotust Karl Suurelt, Karl asus sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu, tänutäheks kroonis Leo III ta 800.a. keisriks Roomas; andis löögi Bütsantsile, et katoliiklus üldiseks muutuks, oli vaja sulatada idakristlased läänekristlaste hulka selleks oli vaja alistada Bütsants võimatu, kokkupõrked süvendasid lõhet veelgi, välistas katoliiklaste, õigeusklike liitumise, 812.a. sõlmisid Karl Suur ja basileus Michael I rahulepingu