Bulgaaria kuningriik Tähtsamad lahingud Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving. Lähis-Idas ja Euroopas moodustuvad mitmed uued riigid. Saksamaa kolooniad ja endise Osmanite riigi alade jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine. Verssailes´ rahu põhiautorid Kaotused Liitlased: 5 525 000 langenut 12 831 500 haavatut Keskriigid: 4 121 000 teadmata kadunut 4 386 000 langenut 8 388 000 haavatut 3 629 000 teadmata kadunut
Serbia osalemine atendaadis. Serbia + Austria-Ungari kuningriik. Lõi hea põhjuse sõda alustada. 2) Venemaa liitumine Serbiaga ja Saksamaa liitumine A-U keisririigiga. Venemaa ja Saksamaa suhted teravnesid. Loodi sõjalised blokid. Teravnesid ka Suurb. ja Prantsuse ning Saksa K. ja Prantsuse vabariik. Siseprobleemide lahendamise soob osade riikide poolt eduka sõja abil. Oma blokk = seotud kolooniatega. Entente 1907: SB, Venemaa, Prantsuse vabariik Kolmikliit 1882 e. keisririikide blokk: Saksa K, A-U K, Itaalia K. 3. Millised tagajärjed olid Saksamaa jaoks Schliffeni plaani läbikukkumisel? Jõuti Pariisi lähedale. Kuid sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma plaani läbikukkumisel, siiski suutsid and uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulataval kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Paljud sõdurid hukkusid ning kaotati väga palju aega, kuid eesmärki ei saavutatud. 4. a) Mis on positsioonisõda?
Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3. märtsini, mil võeti Eesti enda võimu alla.
Niisuguste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid, nii nagu 1914. aastal Austria-Ungari ja Serbia vahel, võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71 · Vene-Türgi sõda 1877-78 ja Berliini kongress 1879 · Vene-Jaapani sõda 1904-05 · Maroko kriisid · Bosnia kriis 1908 3 · Balkani sõjad 1912-13 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi
Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete suur mõju. 2. Poliitiline ebastabiilsus. Poliitiline süsteem kujuneb, tekivad erakonnad. 3. Majandusraskused – sõjavõlad, reparatsioonid, majanduse ümberstruktureerimine. 4. Majanduskriis 1929 – 1933 tabab tunduvalt valusamalt. Reeglina toimuski loobumine demokraatiast. Üheks põhjuseks oli hirm kommunismi ees. Arvati, et tugev võim aitab säilitada kehtiva riigikorra. ISELOOMULIKKU 1920. AASTAIL: 1. Suur osa keisririikide aladel tekkinud riike valis demokraatia. 2. “Vanades dem. maades toimusid muutusid poliitilises süsteemis – konservatiivide kõrvale tekkisid sotsiaaldemokraadid. 3. Totalitaarseks riigiks muutus Itaalia, autoritaarseteks Türgi, Ungari, Hispaania. 4. 1929.a. alanud maj. kriispani nn. noored demokraatiad tõsisele proovile. ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL: 1. Maj. kriisiga seoses pööras enamik noori riike demokraatiale selja. 2
3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada · Absolutism keskajal valitsenud kristlus oli lõhenenud ning nüüd tekkis rahvusriigi idee. Sõjad määrasid kindlamaks riikide piirid ning hakati suhtuma üleolevalt teistesse rahvustesse. Esines: Prantsusmaal, Venemaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis, Saksa-Rooma keisririikide vürstiriikides ning Itaalia väikeriikides. Absolutismi tunnused: [(absoluutne monarhia piiramatu kuninga võim(pärilik))] 1)kuningas valitseb riiki(sisuliselt peaminister) 2) teeb tähtsamad seadused ja otsused(nt maksud) 3) mõistab kohut tähtsamatel juhtuded 4) juhib sõjaväge 5) määrab ametisse piirkondade asevalitsejad 6) valitseb kristlike tavade järgi ning annab aru vaid Jumalale · Parlamentarism Absolutismi kõrval valitsenud kord
Prantsusmaad. See tähendas Saksamaa lüüasaamist ning isolatsiooni suurenemist rahvusvahelisel areenil. 1907. aasta augustis sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagato mõjusfäärideks Iraan ning Venemaa loobus pretendeerimast Afganistaanile. Inglise-Vene lepinguga sai lõpliku ilme Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant. Antant oli vastukaaluks Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) - keisririikide - poolt 1882. aastal loodud Kolmikliidule. Seda liitu pikendati 1907. aasta juulis kuueks aastaks. 1911 aastal puhkes Marokos ülestõus, mis sai ajendiks Prantsuse vägede sissetungile maa siserajoonidesse. Saksamaa otsustas taas sekkuda algatades sellega teise Maroko kriisi. Maroko kriisi kasutas oskuslikult ära Itaalia, viies ellu oma ammuse vallutusplaani, hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika. (Tannberg2, T 2003)
Itaaliapoliitika-Skssuuriik-slaavlaste ülestõus-vs. saratseenid ja Bütsants Otto III (sünd 980; valitses kuningana 983-1002; keisrina 996-1002)Kuni 995 valitsesid tema ema Theophanu ja vanaema Adelheid. 996 vallutas Rooma, pani paavstina ametisse oma nõbu ja krooniti keisriks. Jättis Saksamaa unarusse ja üritas taastada Rooma suurriiki. (Suri sõjakäigul roomlaste vastu malaariasse.) Roomasuurriigitaastamine-Saksamaaunaruses-keiserjaRooma Translatio imperii. Keisririikide järgnevus. Kõigepealt oli Babüloonia, siis meedlased ja Pärasia, siis makedoonlased-kreeklased, pärast seda roomlased. Siis kreeklased (Bütsants), seejärel frangid (Karl Suur ja Karolingid), siis langobardid (9. sajandi lõpp ja 10. sajandi I poole Itaalia "keisrid"). Alates Otto I-sest on võim Saksamaal. Translatio imperii mõiste tähendas võimu, kultuuri ning inimkonna juhtrolli kandumist idast läände. Selles peitus usk Euroopa arengusse. (XIV sajandi Inglased arvavad, et
annaabi.ee 
